paradigmasse liigitamise asemel oleks viljakam need ühendada, mis moodustaks kontiinumi kvantitatiivsestkvalitatiivseni (Niglas 2008; Morant 1999; Tesch 1990). Kvalitatiivne metodoloogia suunab teadusliku uurimise tegelema nähtuste tähendustega, metafooridega, sümbolitega, kontseptsioonidega, latentsete tendentsidega, fenomenidega, vaimuga, spirituaalsete kogemustega jne. Kvantitatiivne metodoloogia suunab uurimise tegelema kvantiteetidega (mõõdetavatele tunnustele kogus, hulk, kaal, pikkus, maht, sagedus jne.). Uurimistöö kvantitatiivses paradigmas on lähtekohaks loogilise positivismi seisukoht, et kogu teadmine pärineb vahetutest meelelistest kogemustest ja loogilisest järeldamisest. Teadusliku uurimistöö ainsaks usaldatavaks allikaks peetakse meelte andmeid. Kvantitatiivne metodoloogia valitseb klassikalises empiirilises teaduses.
20.–22. aprill 1995. Ettekannete ja sõnavõttude kogumik. Tallinn: Eesti Haridusfoorum. 5 Essee alguses püstiatud hüpotees sai kinnitust- kuigi dokumentidel ja osaliselt ka sisuliselt on Eestis olemas kaasav haridus, kogemusõpe, räägitakse ainete vahelisest integratsioonist ja paljudest teistest edumeelsetest metoodilistest lähenemistest, on see siiski alles lapsekingades. Vaid kvantiteetidega arvestavas massikoolis on peaaegu võimatu arvestada igaühe õppimisega kaasnevaid teadvuse peenprotsesse ja pühendada individuaalset tähelepanu. Õppimise ümberkorraldamine nõuab samas ka teiselaadset professionaalset teadmist, milles olulisel kohal intuitiivsus ja loomingulisus. Ning kindlasti kvantiteetidele suunatud mõtlemise muutmist9 ning senisest erinevat juhtimis ja teostusprotsesse. Sellest ei piisa, kui erinevate killukeste kokku panemist nimetame tervikuks
annaabi.ee 
