silbil. Toon mingi üksuse heli kõrgus suhtes ümbrusega, näiteks sama sõna teiste silpidega. Intonatsioon toonimuutus lause tasandil. Protokeel algkeel, keel, millest teised keeled arenenud on. Substraat keelekontaktis surnud keel. Nt galli keel prantsuse keele tekkimise protsessis. Adstraat keelekontaktis mõjutav keel. Nt ladina keel prantsuse keele tekkimise protsessis. Superstraat keelekontaktis tekkiv uus keel. Nt prantsuse keel prantsuse keele tekkimise protsessis. Kvantiteedikeel keel, milles eristatakse hääliku pikkuseid. Foneetika keele struktuuri tasand, mis tegeleb häälikutega. [a] - [k] - [n] - [a] - [s] - [t] Fonoloogia keele struktuuri tasand, mis tegeleb häälikuühenditega (sh rõhkude ja muude silbile rakenduvate nähtustega). ak-nast Morfoloogia keele struktuuri tasand, mis tegeleb morfeemidega, nende liitumisega sõnadeks ja nende tähendustega. akna-st Süntaks keele struktuuri tasand, mis tegeleb sõnade liitumisega suuremateks
koolidele, Krista Kerge on uurinud sõnamoodustust ja allkeelte tekstilisi omadusi. Tallinna ülikool on kujunenud keele õppimise, õpetamise ja eesti keele kui teise keele uurimise keskuseks. 14. Keele struktuuri uurimine: Foneetika-Paul Ariste. 30ndatel teati kuidas häälikuid moodustatakse, selleks olid vajalikud uurimused tehtud. 1938 esitas Ariste esimese fonoloogia põhimõtetest lähtuva uurimuse ,,Kvantiteedikeel". Ariste vaatles foneetilisi nähtusi, mis sõltuvad kvantiteedist, samuti sõna intonatsioon ja selle seost kvantiteediga. Ta oli esimene,kes näita, et ülipikas silbis põhitoon alguses tõuseb ja langeb seejärel järsult. 1939 ,,Hiiu murrete häälikud". 1946 ,,Eesti foneetika", mis hõlmab nii artikulatoorset foneetikat kui fonoloogiat. Raamatus on ülevaade ka inimese hääldusorganitest, kuulmissüsteemi
annaabi.ee 
