immuunkomplekse. Immuunkomplekside suurused sõltuvad anitgeenide ja antikehade kontsentratsioonide suhtest reaktsioonikeskkonnas. Suuremad immuunkompleksid murravad valgust oluliselt rohkem. On topeltimmunodifusioon (Ouchterlony meetod), mis võimaldab kvalitatiivselt määrata antigeene või antikehi (st vastab küsimusele jah/ei, üks või teine). Radiaalse immunodifusiooniga (Mancini meetodiga) saab kvantitaviiselt määrata antigeene või antikehi, st nende kontsentratsioonide määramist. Radiaalse immuunodifusiooni puhul on üks komponent valatud geeli sisse, puudub kontsentratsioonigradient ning difusiooni ei esine. Uuritava kontsentratsiooniga komponent asetatakse geeli süvenditesse, uuritav komponent hakkab difundeeruma kontsentratsiooni vähenemise suunas. Seos kontsentratsiooni languse ja difundeerumisraadiuse vahel on logaritmiline, kusjuures ka mõõtmisviga võimendub logaritmiliselt
ja suhteid õigusinstituutide ja koguni õiguskordade vahel. Kui ei tugineta võrdlemisele õiguses, jäävad arutelud spekulatiivseteks, ainult empiiriliselst kontrollitav õiguslik materjal pakub võimaluse ratsionaalseks sotsiaalseks relevantsiks. Tegemist pole pelgalt uue teabe kogumisega ja selle analüüsi-sünteesiga, vaid see kuulub mõistmise probleemi juurde tervikuna. See pakub tuge juriidiliste otsustuste langetajatele, tähendab õiguse edasiarendamist. Tegemist on kvantitaviiselt kõige mahukama uurimisviisiga (Naritsa arvates kõige keerukam). Uurija peab olema kodus teaduslike uurimismeetoditega, tundma süstemaatiliselt õigust, olema võimeline tegema põhimõttelisi ja suuri üldistusi; oskama näha ja hinnata sidet möödaniku ja oleviku vahel tõmbamaks minevikust olevikku ratsionaalseid „sildu“. 2.4 Interdistsiplinaarse lähenemise olemus õigusteaduses Ilma üldfilosoofiliste teadmisteta pole võimalik tegutsea tõeliselt eesmärgipäraselt mitte
annaabi.ee 
