tunnused,mis osal alamatest säilivad ka kalad,lülijalgsed.Devon -rüükalad ja täiseas. kilpkalad,neljajalgsed,kahepaiksed.Karbo 13. Geneetilised võrd-kasutatakse n-soe ja niiske kliima,puukujulised molekulaargeneetilisi meetodeid.erinevalt osad,sõnajalad,roomajad,sauruste fenv.võimaldab anda kvantitativseid esivanemad.Perm-ajaloo suurm hinnanguid eri liikide taksonite sarnasuse v väljasuremine.Juura- erinevuse astme kohta. esimesedlinnud,õistaimed,putukad.Kriidi- 14. Pseudogeenid-norm,talitlevate geenide väljasuremisel hävisid dinosaurused ning vigased ja mitteavalduvad koopiad. merelised loomarühmad.Uusaegkond- 15. Molekulaarkell-dna nukleotiidse v ilmusid
meetodid kõige paremad, kuna nad võivad viia hüpoteeside püstitamise ja seletusteni. Selle vaate kohaselt on kvalitatiivsed või kvantitatiivsed meetodid sobivad uurimistöö eri staadiumides või tasemetel. Esimesel tasemel on probleem struktureerimata iseloomuga ja sobivad on kvalitatiivsed meetodid. Teisel tasemel on kvantitatiivsed meetodid kõige paremad, kuna tahetakse kontrollida hüpoteese, milleni jõuti esimesel tasemel. Kolmandal tasemel võib kasutada nii kvalitatiivseid kui kvantitativseid meetodeid. Sageli kasutatakse sellel tasemel kahe meetodi kombinatsiooni. Ehkki termin kvalitatiivne on sarnane sõnaga kvaliteetne, võib heaks või halvaks osutuda nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne uurimus. Uurimismeetodi valik sõltub eelkõige uuringu eesmärgist. 6 KASUTATUD KIRJANDUS Kvalitatiivne uurimisviis. M.-L. Laherand. 2008. Tallinn. OÜ Infotrükk. The Sage Dictionary of Social Research Methods. V. Jupp. 2001. London. Sage
termiin- zargoon. III etapp -- 1968. aastal esimest korda sõna släng ilmus ajakirjas ,,Mana". Sellest ajast paljud Tartu keeleteadlased hakkasid kasutama seda terminit oma töödes (Tender, Ilm 2003: 12) Nagu Tiit Hennoste on juba maininud, släng on eelkõige kõnekeele ja suulise kõne nähtus. Samas Hennoste (2002- 1119) on ka eristanud kolm põhjust suulise keele uurimiseks. Ühest küljest suulise kõne all võiks välja tuua kvalitatiivseid ja kvantitativseid erinevusi. Teiseks on vaadelda linnades kõneldava nii nimetatud tänavakeele uurimine hk argikeele tema võrdlemine kirjakeele ja vanade kohamurretega. Kolmandaks aspektiks on käsitada suulist kõnet ehk argoot kui kultuurilist, sotsiaalset ja situatiivset tegurit. Niisiis, prantslastel on olnud termiin ,,argoo", inglisekeelne vaste on ,, slang", aga eesti keele terminoloogiasse sellist sõna pole veel keegi sisse viinud. Umbes 1950- ndatel
annaabi.ee 
