juures veel paremaks? 3. Tarbija rahulolutaseme määramiseks. Millest koosneb tarbija rahulolu? Mis tingimused seda mõjutavad? 4. Ülesannete planeerimiseks ja püstitamiseks. Kuulatakse kliente ja ettevõtte töötajaid, kuidas nad näevad ettevõtet, ettevõtte arengut. Missugused on ettevõttel tugevad ja nõrgad küljed? Fookusgruppe kasutatakse ka erinevate tulevikustsenaariumite läbimängimiseks. 5. Kvantitatiivuuringute suuna ja eesmärkide määramine. Fookusgrupi uuring aitab paika panna edasise uuringu sisu. 6. Reklaamisõnumite loomisel. Fookusgrupid on võimalised pakkuma sobivaid sõnu, lööklauseid, sloganeid, reklaamsõnumite teemasid jne jne. 7. Personalijuhtimise valdkonnas: personalipoliitika ettevalmistamisel- käikulaskmisel. 8. Kvaliteedi tõstmiseks. Jm. Probleemsed osavõtjad: 1. eksperdid, 2
arvamusi kommenteerida. Enamasti kasutatakse lisamaterjale ning küsitleja ja vastaja 53 vahel peaks arenema diskussioon. Ülaltoodust lähtudes nimetatakse kvalitatiivuuringut sageli pehmeks uuringuks (soft research). Kvalitatiivuuringu eesmärgid võib jagada põhimõtteliselt kaheks: · uute ideede ja hüpoteeside väljatöötamine ning reaktsioonide uurimine pakutud ideedele. · kvantitatiivuuringute suuna ja eesmärkide määramine. Kvalitatiivuuringuga püütakse paika panna uuringu sisu. Selle käigus saadakse toormaterjal, mida testitakse kvantitatiivuuringu abil suurema valimi alusel. Kvalitatiivuuringute läbiviimiseks kasutatakse põhiliselt küsitlusmeetodi modifikatsioone, vähesel määral ka vaatlust. Peamisteks uurimismeetoditeks on fookusgrupp (grupivestlus) ja süvaintervjuu (in-depth interview). 3.2.1 Fookusgrupp
annaabi.ee 
