Noid laineid võivad tekitada äärmuslikult tormilised sündmused nagu ülisuure massiga objektide, nt mustade aukude, või äärmiselt tihedate objektide, nt neutrontähtede kokkupõrked. Üks füüsikute püsivamaid eesmärke on sellise teooria leidmine, mis ühendaks üldrelatiivsuse — makroskoopilise maailma toimimise aluseks oleva teadusliku „reeglistiku“ — ülitillukestes mõõtkavades aine ja energia käitumist suunava kvantmehhaanikaga. Taolise teooria, nn kvantgravitatsiooniteooria formuleerimise eelduseks võib aga olla olemasoleva üldrelatiivsusteooria Autor: 5 3. Mis on musta augu sees? Must auk on definitsiooni kohaselt ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii tugev, et isegi valgus ei pääse sealt välja ja sellest ka meie võimetus musta augu sisemuse kohta infot hankida. Ka näha pole musti auke võimalik, neid saab avastada vaid uurides nende mõju teistele taevakehadele
väike. Aga tugevates gravitatsiooniväljades tuleb selle asemel võtta kasutusele Einsteini üldrelatiivsusteooria. Analoogiliselt – kui uuritakse vastastikmõjusid mikroskoopilistes struktuurides, näiteks Suure Paugu singulaarsus või musta augu servad ja keskkoht, tuleb relatiivsusteooria asemel appi võtta kvantmehaanika. Hawking on leidnud üldist tunnustust teoreetikuna, kelle panus üldrelatiivsusteooria ühendamisesse kvantmehaanikaga on kõige suurem. Tulemuseks on kvantgravitatsiooniteooria, mida on ebaõnnestunult nimetatud ka kõiksuse teooriaks.(McEvoy, Zarate, 2002) 5 SUURE PAUGU TEOORIA Varastel 1960ndatel aastatel oli kosmoloogia ees suur küsimus, kas universumil oli algus või mitte. Paljud teadlased olid vaistlikult selle idee vastu ja eitasid selle tõttu ka Suure Paugu teooriat, sest nad
annaabi.ee 
