kese pideva teleportreerumistega aegruumis. Näiteks kui osake teleportreerub ühest ruumipunktist teise, siis selle kahe ruumipunkti vaheline kaugus ongi lainepikkus. Sagedus näitab teleportreeru- miste arvu ajaühikus seda, et kui palju on osake teleportreerunud mingis kindlas ajaühikus. Periood näitab siis aega, mis kulus ühest ruumipunktist teise teleportreerumiseks, sest teleportreeru- takse peale ruumis ka veel ajas. Järgnevalt hakkame kõiki neid osakese kvantefekte pikemalt uurima. 1.4.2 Kvantmehaanika formalism R. Feynmann andis kvantmehaanikast uue tõlgenduse ( formalismi ). Tema loodud integraalid arvutavad välja osakese kõikvõimalikke trajektoore. Selle uue formalismi tõlgendus kvantmehaanikast oli lühidalt järgmine: 1 Osakesed ,,liiguvad" aegruumis mööda kõikvõimalikke trajektoore. 2 Feynmann kirjeldas igat trajektoori kahe arvuga, milleks oli laine amplituud ja faas
kese pideva teleportreerumistega aegruumis. Näiteks kui osake teleportreerub ühest ruumipunktist teise, siis selle kahe ruumipunkti vaheline kaugus ongi lainepikkus. Sagedus näitab teleportreeru- miste arvu ajaühikus – seda, et kui palju on osake teleportreerunud mingis kindlas ajaühikus. Periood näitab siis aega, mis kulus ühest ruumipunktist teise teleportreerumiseks, sest teleportreeru- takse peale ruumis ka veel ajas. Järgnevalt hakkame kõiki neid osakese kvantefekte pikemalt uurima. 1.4.2 Kvantmehaanika formalism Inimesed näevad igapäevaselt liikuvaid füüsilisi kehasid. Näiteks mingi keha liigub ruumis ruumipunktist A ruumipunkti B ja selgelt näib, et keha läbib oma liikumistrajektooril kõik ruumipunktide A ja B vahel olevaid punkte. Selles seisnebki sügav füüsikaline probleem: nimelt keha ei saa läbida oma liikumistrajektooril kõiki A ja B vahelisi ruumipunkte, sest neid oleks lihtsalt
annaabi.ee 
