Neid kujutisi nimetatakse ka elektronpilvedeks. Elektroni olekud määravad kolm kvantarvu n peakvantarv l - orbitaalkvantarv ml magnetkvantarv Elektroni keskmise kauguse tuumast määrab peamiselt peakvantarv Elektroni spinn Aatomite spektrite eriti täpsel uurimisel selgus, et paljud spektrijooned on lõhestunud moodustades nn.dublette. Nähtuse seletamiseks tuli senise 3 kvantarvule lisaks võtta kasutusele 4. Kvantarv, millel vatsavalt joonte kahestumisele võib olla 2 väärtust: +½ ja -½. Esmaselt seostati seda arvu elektroni pöörlemisega ümber oma telje. Hiljem see siiski kinnitust ei leidnud. Nimetus "spin pöörlemine" siiski jäi. Väärtused oleksid tähistanud pöörlemist päri- ja vastupäeva. Spinn tähistab kaasajal siiski osakese magnetilisi omadusi. Footonil võib spinn olla ka täisarvuline näiteks footonil. Spinni
elektroni energia. Elektronpilvede kujud võivad olla erinevad ja seda kirjeldab orbitaalkvantarv l = 0, 1, 2, ... (n 1), mis iseloomustab elektroni impulssmomenti. Pilve kuju annab energiasse suhteliselt väikese täpsustuse. Magnetväljas asuva elektroni energia on ka pisut erinev tavaolekuga võrreldes, seda kirjeldab magnetkvantarv ml = -l, - (l 1),-1, ..., 0 , ..., (1-1), l. Magnetkvantarv on tingitud elektroni orbitaalsest liikumisest ümber tuuma. Lisaks neile kolmele kvantarvule on veel neljas kvantarv s, mida nimetatakse spinnkvantarvuks s = -1/2, +1/2. Spinn iseloomustab elektroni sisemist liikumist, mida tavaliselt kujutatakse pöörlemisena. Sellega kaasneb kindel magnetväli ja see võib toimuda kahtepidi, sellest ka kaks spinni väärtust. Spinn annab väga väikese energiaparanduse koguenergiale. Elektronid alluvad aatomis tõrjutusprintsiibile ehk Pauli (W. Pauli) printsiibile, mille kohaselt ei saa aatomis olla kaht elektroni ühesuguse kvantarvu komplektiga
annaabi.ee 
