kolmnurkühenduses arendab mootor (ja tarbib seega võrgust) 3 korda suuremat võimsust. Generaatori ja mootori talitlus Elektriajami töös võib muutuda mootori pöörlemiskiirus, koormusmoment ning teatud juhtudel ka pöörlemissuund. Kui elektrimasin muundab elektrilist energiat mehaaniliseks, siis töötab ta mootori reziimis. Kui elektrimasin muundab mehaanilist energiat elektriliseks, siis töötab ta generaatori reziimis. Sõltuvalt reziimist jaotatakse mootori tööd nelja nö kvandrandi vahel (vt. Joonis 2.15). Mootoritalituse korral toimivad mootori moment ja pöörlemiskiirus ühes suunas (kvadrandid I ja III, Joonis 2.15). Näiteks koormuse tõstmisel tuleb mootorile rakendada moment, mis on mootori pöörlemisega samasuunaline. Generaatoritalituse korral toimivad mootori moment ja pöörlemiskiirus vastassuundades (kvadrandid II ja IV, Joonis 2.15). Näiteks kraana koormuse langetamisel teeb tööd gravitatsioonijõud ning mootor peab töötama sellele
Ülesanne Kolmefaasiline lühisrootoriga asünkroonmootor on ühendatud kolmnurka toitevõrku liinipingega 400 V ja sagedusega 50 Hz a)arvutada otsitavad suurused mootori töötamisel nimivõimsusel; b)kuidas muutuvad võrgust tarbitavad võimsused, kui sama mootor on ühendatud samasse toitevõrku tähte? Lahendust vaata vihikust! Generaatori ja mootori talitlus · Mootori tööreziimid jaotatakse nelja kvandrandi vahel · Mootoritalitlusel toimivad mootori moment ja pöörlemiskiirus ühes suunas (kvadrandid I ja III), sest koormuse tõstmisel tuleb mootorile rakendada moment, mis on mootori pöörlemisega samasuunaline · Generaatoritalitlusel toimivad mootori moment ja pöörlemiskiirus vastassuundades (kvadrandid II ja IV). Näiteks koorma langetamisel kraanaga teeb tööd gravitatsioonijõud ning mootor peab töötama sellele vastu ehk pidurdama, et koormat mitte liiga kiiresti alla lasta.
SY 2550 5.5. Generaatori ja mootori talitlus Elektriajami töös võib muutuda mootori pöörlemiskiirus, koormusmoment ning teatud juhtudel ka pöörlemissuund. Kui elektrimasin muundab elektrilist energiat mehaaniliseks, siis töötab ta mootori režiimis. Kui elektrimasin muundab mehaanilist energiat elektriliseks, siis töötab ta generaatori režiimis. Sõltuvalt režiimist jaotatakse mootori tööd nelja nö kvandrandi vahel (vt. Joonis 5.8). Mootoritalituse korral toimivad mootori moment ja pöörlemiskiirus ühes suunas (kvadrandid I ja III, Joonis 5.8). Näiteks koormuse tõstmisel tuleb mootorile rakendada moment, mis on mootori pöörlemisega samasuunaline. Generaatoritalituse korral toimivad mootori moment ja pöörlemiskiirus vastassuundades (kvadrandid II ja IV, Joonis 5.8). Näiteks kraana koormuse langetamisel teeb tööd gravitatsioonijõud ning mootor peab
annaabi.ee 
