Selle koha pealt ma ennast luksuse nautlejaks ei peaks. See inimene on ilmselt see, kes läheb poodi ja teda huvitab firma märk või asi, mis on võimalikult kallis. Kui asi maksab alla arvestuse, siis pole see järelikult mõtet ostmist. Kui teisest küljest, tarka tarbjat ei huvita märk või tuntus. Tema pigem mõtleb eelkõige selle üle, kas ta seda asja kasutaks ja kas see on mõtet ostmist. Seejärel teeb kindlaks, kas hind vastab selle asja kasulikkusele või kvaliteetsusele. Teisest küljest tooksin ma välja asjade tagastamise ja enda õiguste eest seismise. Oletame, et telefon läheb garantiiajal katki. Sel juhul saab käituda vastavalt – viid tagasi või ostad uue. Mina näiteks viiksin telefoni esindusse tagasi ning jääksin lootma, et nad teevad selle korda. Alles pärast seda, kui olen teada saanud, et telefoni on võimatu parandada, siis hakkaksin uut telefoni valima. Ühesõnaga, tark võitleb oma õiguste eest, mis on talle ette nähtud
a- päris suur b- keskmine c- väike d- liiga väike e- ma ei osta rõivad Eestis 6 7. Milline nahkrõivaste liik te rohkem kannate? a- mantel b- jope või jakk c- püksid d- vest e- .......... 8. Millele te pöörate tähelepanu esmakordselt nahkrõivaste valimisel? a- välimuse eest b- et toode peab olema mugav c- nahkade kvaliteetsusele d- toodetel peab olema soojustatud vooder e- peab olema palju taskuid f- ........... 9. Kui te ostate mantel või jope, siis millega voodriga te seda valite? a- tavaline vooder b- soojustatud vooder 7 c- vooder mis võib lahti teha d- vooder karvaga e- vooder karvaga mis võib lahti teha 10. Kas talve nahk -õlatoodetel peab olema kaputs? a- jah
kui a priori viletsat nõu andvatesse büroodesse. Paraku ei ole kirjeldatud suhtumine õigusbüroodesse sugugi haruldane. Seega julgen arvata, et õigusteenuse seadus aitab üsna oluliselt kaasa tegutsevate õigusbüroode maine puhastamisele ning nende usaldusväärsuse suurenemisele. Mida rangemad on õigusnõustajale esitatavad nõuded, seda rohkem parandavad need lisaväärtusena õigusbüroode renomeed. Muidugi tuleb õigusabistaja kvalifikatsioonile (resp. õigusteenuse kvaliteetsusele) vastu- kaaluks asetada õigusteenuse kättesaadavus, mida teatavasti mõjutab enim selle maksumus. Kumbki poolus ei tohiks domineerida, sest liiga kaldus oleva süsteemi kasutegur läheneks nullile. Õigusabi sarnaneb paljuski arstiabiga, sest ka selle puhul võivad ebapiisavate oskustega abistaja tegevusega kaasneda abivajaja jaoks väga olulised negatiivsed tagajärjed. Kellelgi ei tule mõttessegi
annaabi.ee 
