Kvaliteetajakirjanduses seda tavaliselt ei juhtu. Taolisi kolletumise määramise tunnuseid on kindlasti veel võimalik otsida. Siiski päris puhtaid vageid või üdini kollaseid lehti on raske leida ja mida aeg edasi, seda raskem on. Tihti võib juhtuda, et leht näeb välja nagu kollane, kuid eelistab valge ajakirjanduse teemasid või vastupidi. Mõni leht võib panna oma teemadele kollasele ajakirjandusele iseloomulikke pealkirju, kuid neid käsitleda nagu kvaliteetlehes. Seega ei ole eriti tulus määrata ligikaudsetlt kollast ja valget lehte. Kõige paremini on võimalik mõõta lehe kollasust, vaadates kõik kriteeriumid ükshaaval läbi. Mariette Vilgo
eriteadmisi(üldlehe jaoks või erilehe jaoks). 2. Erinevate valdkondade sündmustest kirjutamisel on omad eriprobleemid, mis võivad olla mitmetüübilised: sündmuste omadused, mis vajavad erilist kohtlemist; eetika; lugejale keerukas ja raskesti mõistetav. Tavaliselt võetakse kaks kriteeriumirühma kokku ja jagatakse ajaleht ja uudised kaheks: üldosa/ülduudised ja temaatilised osakonnad/eriuudised. 1. Üldosa uudised keskenduvad kvaliteetlehes poliitikale ja ühiskonnale(ka õnnetused, kuriteod, olmeuudised). Ülduudised jagatakse kolmeks vastavalt sündmuste toimumise kohale: kohalikud uudised, üleriigilised uudised, välisuudised. See osa moodustab kvaliteetlehe tuuma ja sinna paigutatakse ka eriuudised. Tablidlehe ülduudiste valik on kirevam ja vabam. Sinna kuuluvad kuriteod, õnnetused, olme, sotsiaalelu, seltskond jne. 2
annaabi.ee 
