Kvaliteet omakorda määrab komposti kasutusalad. Kodukomposti on ammustest aegadest kasutatud huumusrikka lisandina aiamullale. Komposti saab kasutada haljasaladel, maaparanduses, teenõlvadel jne. Madala kvaliteediga komposti saab kasutada näiteks prügilate katmiseks. Jäätmete laiaulatusliku kompostimise juurutamisel tekib suur hulk komposti, millest osa on kvaliteetne, osa aga suuremal või vähemal määral reostunud. Kvaliteetkomposti müügist saab lisatulu teenida, seega on kompostimisega tegeleva ettevõtja huvi selle hulka tõsta. Kvaliteetkomposti on võimalik saada kvaliteetsest, puhtast toorainest (st. jäätmetest). Kvaliteedi järgi võiks komposti jagada klassidesse, kuid see on EL tasemel veel tegemata. Kuniks kehtestatakse EL ühtsed nõuded kompostimissaaduste kvaliteedile, tasub kehtestada Eesti oma nõuded, olgu nad siis kasvõi soovituslikud. Kompostile kvaliteedinõuete seadmine
Tavaliselt veetakse praht lähimasse prügilasse. Kalmistuprahi äravedu on kulukas ja eelistada tuleks selle kohapealset käitlemist, silmas peetud siin orgaanilisi jäätmeid mida tuleks kompostida. Õige töökorralduse juures on seda võimalik teha ka kohapeal, kalmistul. Komposti valmistamist raskendab see, et taimsed jäätmed võivad olla risustatud plasti, klaasi, kivide ja metalliga. Kui olmepraht ja võõrised kalmistujäätmetest välja sõeluda, võib neist toota kvaliteetkomposti. Valmiskomposti järgi on kohapeal vajadus, sest kalmistute hooldamiseks kulub mulda vms kasvupinnast. Samuti on võimalik kalmistul sisse viia jäätmete sorteerimine. Eraldi kogumismahutid võõristele ja eraldi konteinerid või kohad (hunnikud) orgaanilisele materjalile. Kalmistuprahi tekkimise hulga, koostise ja selle tekkimise ajalise jaotuse kohta täpset arvestust ei peeta. Oletatavasti on see aiaprahiga sarnane. Lisaks on jäätmete tekkimine seotud ka
annaabi.ee 
