annab võimaluse selgemalt tajuda tegevust ähvardavaid ohte ning näha võimalusi nende vältimiseks, samuti võimaldab olla planeerimises märksa täpsem. Selleks, et riskide juhtimine asutuses töötaks efektiivselt on vaja täita mõned eeldused. Esiteks peab asutuse juhtkond pöörama riskide regulaarsele hindamisele ja maandamisele aktiivselt tähelepanu ja olema protsessi eestvedaja. Kuigi kvaliteedivigade ja riskide ennetamisega tegeleb sisekontrollisüsteemis siseaudit, peaks valdav enamus asutuse töötajaid olema protsessi otseselt kaasatud. Kõigil töötajatel peab olema võimalus anda oma panus. Oluline on et juhid tunnetaksid, et ülevaade paraneb ja juhtimine ning otsustamine mõningal määral lihtsustub. Riskijuhtimine peaks andma juhile kindlustunde, aga samuti ka töötajatele. Kuigi välja on toodud teatud punktid ja ülesanded, on siiski iga ettevõte erinev ning ka
4) sisseelamisvõime personaalne tähelepanu kliendile ja tema probleemidele, usaldusväärsus, hoolitsus, erivajadustega arvestamine; 5) füüsiline keskkond teenindusettevõtte hoone, sisustus, seadmed, teenindajate väljanägemine. (Katre Valgma: 62) Kvaliteediguruks tituleeritud Philip Crosby'lt pärineb sageli tsiteeritud mõte, et kvaliteet ei maksa midagi, küll aga maksab selle puudumine ja kõik tegevused, mis takistavad asju esimese korraga õigesti tegemast. Teeninduses on kvaliteedivigade parandamine väga raske, ja seda nii kliendi kui ka teenindaja seisukohast; sageli aga hoopiski võimatu, sest klient on juba lahkunud koos negatiivse kvaliteedikogemusega. Seega on teeninduses väga tähtis nii kogu organisatsiooni kui ka iga töötaja võimekus koheselt hästi teenindada ning vigu ennetada. Teenindamise kvaliteet sõltub eelkõige sellest, kuidas töötajad on omandanud teenindusmõttelaadile tuginevad valmisolekud klientide teenindamiseks ja kas