Kokkuvõttes peaks turu eelis tootmiskulude mõttes spetsiifilisuse kasvades järjest vähenema.Esindamissuhte näiteid: (varjatud tegevus)*patsient-doktor*üliõpilane-õppejõud*firma juht-firma töötaja*ehitustöö tellija- ehitusfirma*maksukohuslane-nõustaja(varjatud info)*firma tippjuhtkond-müügiosakond*kasutatud autode ostja-kas.aut müüjaNegatiivne valik, signaalimine, sõelumine Negatiivne valik: kvaliteediteadmatus (nt kasutatud autod)Tagajärg:kasulike tehingute ärajäämine+ressursikulud sõelumiseks ja signaalismiseks Näited probleemi lahendustest (ex ante)*Signaalimine (haridus tööjõuturul) lähtub paremini informeeritud poolest*Sõelumine (kindlustuslepingute menüü) lähtub halvemini informeeritud poolestMoraalirisk, stimuleerimissüsteem Moraalirisk: agendi oportunism (kindlustuspettus) Tagajärg:esindamis+ressursikulu agendi valimiseks ja kontrollimiseks. *
tehnoloogia ning mida raskem on leida tootmisteguritele alternatiivset rakendust. Infoprobleemid. Reaalses majanduses esinevad kahte tüüpi infoprobleemid: teadmatus ja määramatus. Teadmatus on kõrvaldatav infopuudus. Määramatuse puhul on tegu tuleviku põhimõttelise prognoosimatusega. Teadmatusel on omakorda mitmeid eri liike, näiteks kvaliteediteadmatus, kasumiteadmatus, hinnateadmatus jne. Kohandumisprobleemid. Täieliku konkurentsiga turul on teoreetilistele eeldustele vastavalt kulgevate nõudlus- ja pakkumiskõverate korral tasakaalupunkt alati olemas. Kuid lühiperioodil ei ole garanteeritud selle tasakaalupunkti saavutamine. o Turu tasakaalupunkti puudumise võib põhjustada pakkumiskõverate ja/või nõudluskõve-