väiksemad. Kvalitatiivuuring on tutvumisuuringu üks vorme ja selle eesmärgiks on välja selgitada inimeste motiivid, põhjused, arvamused, suhtumised. Vastajal palutakse selgitada, milline tähendus on tema jaoks erinevatel märksõnadel ning oma arvamusi kommenteerida. Enamasti kasutatakse lisamaterjale ning küsitleja ja vastaja 53 vahel peaks arenema diskussioon. Ülaltoodust lähtudes nimetatakse kvalitatiivuuringut sageli pehmeks uuringuks (soft research). Kvalitatiivuuringu eesmärgid võib jagada põhimõtteliselt kaheks: · uute ideede ja hüpoteeside väljatöötamine ning reaktsioonide uurimine pakutud ideedele. · kvantitatiivuuringute suuna ja eesmärkide määramine. Kvalitatiivuuringuga püütakse paika panna uuringu sisu. Selle käigus saadakse toormaterjal, mida testitakse kvantitatiivuuringu abil suurema valimi alusel.
Kvantitatiivsete uuringute tulemuseks on numbrid, mida on võimalik graafiliselt esitada või statistiliselt töödelda. Kvalitatiivuuringute eesmärgiks on süveneda probleemi olemusse (põhjuslikud uuringud) või genereerida ideid mingi probleemi lahendamiseks. Kvalitatiivuuringute peamised kasutusalad on järgmised: 1. Tausta- või tutvumisuuringu (exploratory research) läbiviimisel. 2. Uute ideede väljatöötamine. 3. Subjektiivse teabe kogumine. Kvalitatiivuuringut nimetatakse tihti ka ,,pehmeksuuringuks" (soft research), kuna selle abil on võimalik koguda infot tunnete, mõtete,motiivide ja muude seoste ehk ,,pehme" teabe kohta. Kvalitatiivuuringuid iseloomustavad järgmised aspektid: 1. Väike valim. Sõltuvalt uuringuprobleemist, eelarvest jms kõigub valimi suurus 10-100 sihtrühma esindaja vahel. 2. Mittetõenäosuslik valimi moodustamine. Kvalitatiivuuringute puuduseks on asjaolu, et need ei ole suunatud
annaabi.ee 
