terane tunnetamine. Ehkki enamik uurijaid rõhutab üht või teist, võib kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid kombineerida ning kasutada samas uurimuses. (Ghauri; Gronhaug 2004: 97) Andmekogumisel tuleb otsustada, mis on tähtsam, kas võtta vaatluse alla piiratud arv juhtumeid, mida uuritakse tervikuna ja sügavuti, või suurem hulk objekte, mida uuritakse mingis kitsamas aspektis, kasutades andmetöötluseks matemaatilisi meetodeid. Esimesel juhul on juttu kvalitatiivseist, teisel kvantitatiivseist meetodeist. Kvalitatiivsete meetodite kasutamisel on esiplaanil andmete sisuline tõlgendamine, andmestiku kvantifitseerimisprotseduure ei kasutata või on need teisejärgulised. Kvantitatiivsed meetodid on aga juhtumisuuring, struktueerimata intervjuu jt. Nagu eespool kirjutasin ei ole vastandus kahe mainitud meetodi vahel jäik. Juhul kui kodeerida intervjuu või vaatluse andmed statistiliselt analüüsitavaks, on võimalik
taime õitseaeg juuni 1.; 2.; 3. dekaadil). 4.1.2. Kvalitatiivsed tunnused - sellised, mida me (muundamata) ei saa arvudes väljendada. Need võivad olla ordineeritud ehk järjestatavad (näit. kerajas--ellipsoidne--silinderjas; väike--keskmine--suur) või ordineerimata ehk järjestamata (näit. sinine, kollane, pruun, purpurne - neid värvusi ei saa iseloomustada spektri lainepikkustega; looma liikumisviis võib olla lendav, ujuv, roomav...). 4.1.3. Loogilised tunnused on erivorm kvalitatiivseist tunnustest: mingi tunnuse olemasolu organismil saab olla kas tõene või väär, s.t. mingi tun- nus esineb või puudub. Mitmed meetodid samastavad selle tunnuste tüübi 2- astmelise (binaarse) ordineeritud või ordineerimata tunnusega - algoritmi- des saab neid kasutada ühtmoodi). 4.1.4. Tunnuseks võib olla näiteks kollane, või hoopis värvus ja selle tunnuse seisundiks kollane. Inglise keeles on vahe selgem: esimene 'tunnus'
annaabi.ee 
