isiku ohtlikkusele. Seega ei saa käsitleda karistusjärgset kinnipidamist topelt karistusena. See on preventiivne meede, mille puhul arvestatakse korduvust vaid isiku ohtlikkuse kindlakstegemisel ja selle suuruse määramisel. Pigem läheb autori arvates topelt karistamise keeluga vastuollu rangema karistuse mõistmisega korduvuse eest, mis on täna Eesti karistusseadustiku paljudes eriosa koosseisudes kvalifitseerivaks tunnuseks.75 Sellest 71 RKKKo 13.05.2004; nr 3-1-1-40-04 p.7. 72 Pikamäe, P; Sootak, J. Kommentaarid §-le 56. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne. Tallinn: kirjastus Juura, 2009 § 56 komm 7. 73 Jakobs, G. Õigusliku orienteerumise piiridel. Juridica 2008 nr 4, lk 215-216. 74 Sootak, J Mida teha kui isiku ohtlikkus on süüst suurem. Saksamaa kogemus mittekaristuslike mõjutusvahendite osas. Juridica 2006 nr 8, lk 524. 75 Sootak, J. Karistusõiguse alused
suhtes vägivalda. Kaastäideviija- isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. 3) Raske tervisekahjustus on vägistamise enamohtlik tagajärg § 19 mõttes, mis tähendab, et see peab olema tekitatud vähemalt ettevaatamatusest. 4) Kannatanu surm on vägistamise enamohtlik tagajärg. Surm vägistamise kvalifitseerivaks tagajärjeks ainult juhul, kui see on põhjustatud ettevaatamatusest. Kannatanu tahtlik tapmine vägistamise käigus tuleb kvalifitseerida vägistamise ja julmal viisil tapmise kogumina. 5) Korduvus on vastutust raskendav eriline isikutunnus § 24 lg 3 mõttes. Käesoleva sätte kohaldamine eeldab, et süüdlane on toime pannud vähemalt kaks iseseisvat vägistamist, mis on kantud erinevast tahtlusest ja toime pandud eri aegadel. Seejuures ei pea kumbki
annaabi.ee 
