imetajatel on neli rühma(klastrit). Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea- saba teljel. Konvergents-erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Makroevolutsioon-evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite(klasside, sugukondade, hõimkondade jne.) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Süstemaatika-bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk kvalifitseerimisega süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse. Takson-süstemaatika üksus, mis tahes süstemaatika kategooriasse kuuluv organismirühm(nt. rebane, koerlased, kiskjalised, imetajad, selgroogsed). Väljasuremine- üksikute liikide või tervete liigirühmade(perekondade, sugukondade, seltside) kadumine elu evolutsiooni käigus. Eristatakse foonilist väljasuremist(pidevalt toimub
Laiendab rakendamine on keelatud. ÕN tõlgendamine on lubatud ja vajalik, sest see on just nimelt vajalik, et mõista väljendite sisu ja teada saada, mida mõistetakse sõna all. Mis on vägivald, relvaga kallale tungimine, tervise kahjustamine (raske tervise kahjustamine, mis on raske)? Tabakeele arusaamad ja õiguskeele arusaamad ei pea lakkama. Mis ajaloolises situatsioonis ja mis on selle ÕA mõte ja eesmärk? Tõlgendamine on eelduseks süüteo subsumeerimiseks. Tegemist on kvalifitseerimisega (vastava § järgi, kuid sõna on sarnane kvalifitseeritud koosseisuga, võtsid uut sõna). Seaduse andja peab otsustama, kuid üht ja teist süütegu sõnastada, et see oleks arusaadav, selge jne. ta otsustab selle üle, mida kriminaliseerida ja mida dekliminariseerida (tagasiulatav jõud)? Tema asi on ka öelda, kas asi tuleb hinnata ja määratleda kuriteoks või väärteoks. Kuriteod on ettenähtud kriminaalseadustikus või muudes seadustikus, mis on
kvalifitseerimisreeglid, mis erineksid siseriiklike õigussuhete kvalifitseerimisest. Arvestatakse ka teistes õigussüsteemides esinevate institutsioonide ja kontseptsioonidega. REÕ-s eraldi kvalifitsioonireeglite loomise näol on tegemist universaalse õigussuhete kvalifitseerimise püüuga. 2. kvalifitseerimine lex causae alusel Lorenzen pakkus 1941 välja nn teise kvalifitseerimise teooria, mille kohaselt peaks kõik kvalifitseerimisega seotud küsimused, mis tekivad peale lex fori poolt välisriigi õiguse valikut, toimuma lex causae alusel. Nt. määrab lõplikult kohaldatav õigus eeldusküsimuse (seda vaatame järgnevas alapunktis). Falconbridge on Lorenzeni teooriat edasi arendanud ning välja pakkunud nn via media teooria kvalifitseerimise kahes järgus. Esimeses järgus tuvastatakse kõik potensiaalselt õigussuhtele kohalduvad kollisiooninormid ja kvalifitseeritakse õigussuhe leges causae alusel, st erinevate