Mitmevõistluses võisteldakse kõigil aladel. Mitmevõistluses pääseb iga ala 8 parimat võimlejat selle ala finaali. Peetakse võistkondlikku arvestust. Võrreldes Sydney olümpiamängudega, on riistvõimlemises tehtud kolm muudatust: 1) individuaalse mitmevõistluse finaali pääseb 24, mitte enam 36 võimlejat; 2) võistkondliku heitluse finaali lubatakse kaheksa (varem 6) võistkonda; 3) soojendust ei tehta enam poodiumil publiku ees. 2.1 Võistkondlik mitmevõistlus: Kvalifikatsiooniheitlustest pääseb edasi 8 paremat võistkonda. Igas võistkonnas on kuus võimlejat, kuid ainult kolm neist võistlevad igal riistal. Iga võistkonna tulemus kujutab endast kolme võimleja punktide summat, võidab see, kel enim punkte. 2.2 Individuaalne mitmevõistlus: Medaliheitlusesse pääsevad kvalifikatsioonivõistluste 24 parimat meest ja naist, nad sooritavad vabakava igal kavas oleval riistal. Finaali pääseb igast riigist kõige rohkem kaks võimlejat. Võidab
lähe. Meeste sportvõimlemine koosneb kuuest alast, olümpiajärjestus on järgmine: vabaharjutus, toenghooglemine, rõngad, toenghüpe, rööbaspuud ja kang. Naiste sportvõimlemine koosneb neljast alast, olümpiajärjestus on järgmine: toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Mitmevõistluses võisteldakse kõigil aladel. Mitmevõistluses pääseb iga ala 8 parimat võimlejat selle ala finaali. Võitkondlik mitmevõistlus: kvalifikatsiooniheitlustest pääseb edasi 8 paremat võistkonda. Igas võistkonnas on kuus võimlejat. Kuid ainult kolm neist võistlevad igal riistal. Iga võistkonna tulemus kujutab endast kolme võimleja punktide summat, võidab see, kel enim punkte. Individuaalne mitmevõistlus: medaliheitlusse pääsevad kvalifikatsioonivõistluse 24 paremat meest ja naist. Nad sooritavad vabakava igal kavas oleval riistal. Finaali pääseb igast riigist kõige rohkem kaks võimlejat. Võidab see, kel enim punkte.
annaabi.ee 
