konfliktiteoreetikud? KONFLIKTITEOREETIKUD: SARNASELT MARXILE NÄGI WEBER ÜHISKONNA EBAVÕRDSUSE ÜHEKS OSAKS KONFLIKTI VÕIMU JA RESSURSSIDE PÄRAST, KUID LISAKS SELLELE NÄGI TA ÜHISKONNA EBAVÕRDSUST MULTIDIMENSIONAALSEMALT. SOTSIAALNE KIHISTUMINE EI SEISNE AINULT KLASSIS JA MATERIAALSEL ALUSEL, VAID SEAL ON OLULINE ROLL KA STAATUSEL JA PARTEIL. KUI MARXIL TULENEVAD ERISUSED TOOTMISVAHENDITEST, SIIS WEBER VÄIDAB, ET OSKUSED, KVALFIKATSIOON JA TEHTAVA TÖÖ TÜÜP ON ERISUSTE ALUSEKS. FUNKTSIONALISTID: KUI OSKUSED ON INIMESTE SEAS EBAVÕRDSELT JAOTUNUD, SIIS ON NENDE INIMESTE HUVIDES KASUTADA OMA VÕIMEID TEISTE KASUKS. VASTUKAALUKS VÄÄRIVAD NEED INIMESED SUUREMAT TASU. TASU SAAMISE EELDUSEKS ON SEE, ET NAD EI RISKI VÕI EI KASUTA OMA OSKUSI MUIDU, KUI NAD EI SAA TASU, MIS ON VAEVA VÄÄRT. SEEGA ON RESSURSSIDE EBAVÕRDNE JAOTUMINE KOLLEKTIIVSE EKSISTEERIMISE SEISUKOHALT KASULIK.
Weberi stratifikatsioon põhineb Marxi analüüsil, kui Weber täiendas ja arendas seda edasi. Sarnaselt Marxile nägi ta ühiskonna ebavõrdsuse üheks osaks konflikti võimu ja ressursside pärast, kuid lisaks sellele nägi ta ühiskonna ebavõrdsus multidimensionaalsemalt. Sotsiaalne kihistumine ei seisne ainult klassis ja materiaalsel alusel, vaid seal on oluline roll ka staatusel ja parteil. Kui Marxil tulenevad erisused tootmisvahenditest, siis Weber väidab, et oskused, kvalfikatsioon ja tehtava töö tüüp on erisuste aluseks. Ta pakub välja kolm omavahel kattuvat jaotust, mis mõjutavad kihistumist (sotsiaalse kihistumise dimensioonid): 1. klass 2. staatust 3. võim Klassi moodustavad inimesed, kel on sarnane positsioon majanduslikus mõttes + turul müüdavad oskused. Weber eristab kolme tüüpi klasse: 146 1. omandiklass klassiseisundi määravad omandierinevused, jaguneb omakorda: a
annaabi.ee 
