40.Massianalüsaatorid (vähemalt kaks) Lennuaja analüsaator - ioonide allikast satuvad ioonid väljavabasse piirkonda, mille iga mass läbib erineva ajaga. Kvadrupool - koosneb neljast vardast, mis moodustavad filtri kanali. Varrastele on rakendatud alalis- ja vahelduvpinge. Ioonid, mis satuvad kanalisse, ostsileeruvad välja mõjul mööda x ja y telge. Ioonlõks 41.Tandem massispektromeetria põhimõte = mitu massianalüsaatorit üksteise järgi. Kvadrupooli Q1 analüsaatorit läbivad ainult valitud m/z ioonid, milledel lastakse põrkuda põrkekambrit Q2 täitvate neutraalse gaasi aatomitega. Molekulaarne ioon laguneb fragmentideks. Need fragmendid analüüsib ehk sorteerib viimane massianalüsaator, milleks on kas lennuaja või kvadrupool. 42.Spektri tõlgendamise alused Elektroonne ionisatsiooni puhul - see meetod on nö "karm" st spektril ilmub palju fragmente. Samas on see spekter unikaalne igale molekulile. Põhiline
raadiusega ringjoont mööda ning väiksema kiirusega siis väiksema raadiuse trajektooriga. Seda kasutataksegi ära ioonide sorteerimisel massi järgi. Kin. En. peale kiirendust E = zeV (= mv /2), kus 2 E- energia z- iooni laenguarv eV= 1,6 · 10-19 J magnetvälja mõju liikuvale laetud osakesele on Bzv, kus B- magnetvälja tugevus z iooni laengukordsus e- elektroni laeng (1.6 · 10-19 C) v kiirus (Ek = mv2 /2 = zeV) Kvadrupooli massianalüsaatori tööpõhimõte ja ehitus. · Varrastel on samaaegselt alalispotentsiaal (U = 500 ... 2000 V) ja vahelduvpotentsiaal (amplituudiga V = ca 3000 V). · Kindla U ja V kombinatsiooni korral pääsevad varraste vahelt läbi ainult kindla m/z-ga ioonid. Kõik ülejäänud neutraliseeruvad varrastel. Pmst meil on positiivse ja negatiivse alalispingega vardad. Positiivse alalispingega vardad püüavad
annaabi.ee 
