August Gailit "Purpurne surm" Sisukokkuvõte Joonas Moor kirjeldab elu Varria saarel. Keskseteks tegelasteks on tema ise ja tema isa Toomas Moor, saare valitseja. Juba varakult tuleb Joonasel hakata aru saama talle üle jõu käivate mõistete maailmas: patt, surm, Jumal, naine. Joonastki ei jäta puudutamata tema isa türanlik tahe ja valitsemine, mis juba iseenesest nõuab korraga nii alistumist kui vastupanu. Toomas Moori arvates on inimlik kahetsus, halastus ja illusioonid inimkonnas haiglane nähtus ja ta püüab oma poega õpetada iseseisvaks ning tugevaks. Isa saadab Joonase laia maailma lõbu ja teadust otsima, raha raiskama, seega meheks saama. Kui poeg aastate pärast naaseb, on isa surnud, tema vana sõber aga Joonas Moori ootamas, et pärast oma viimseid pajatusi surra. Joonas tunneb end üksikuna. Tööd teha pole tal vaja, kuna saar on praktiliselt tema oma. Sõpru tal pole, kuna ta on kasvanud üksildaseks ja kinniseks. Niisiis jäävad nai...
kadedusest ja hävitamiskihust. Joonas Moor ja pidalitõbine Naatan Lorge, kes end naistehilpudesse peidetuna koopas varjavad, on viimased mehed mehetul Varrial. Ingriini armukadeda käe läbi sureb pidalitõbine, kes oli saanud Joonase ainsaks sõbraks. Joonas Moor ei suuda enam uskuda uude inimesse, keda Ingriin sünnitada ihkab. Romaan lõpeb Joonase lahkumisega saarelt vastu uuele Messiale, kes "sõidab põtrega kaugelt põhjast, päike käes ja tähed kuvve õmblusis". · Joonas Moor on endassetõmbunud ning mõtlik mees, kes kuuab palju teiste inimeste nõuandeid. Tema ideaaliks on metsas elamine. · Kapten oli lühike, kuid väga tüse härra, habetand, kuid hõreda habeme all paistsid veresooned. Oli hääsüdamlik, kuid väga äge ja metsik, kui talle tehti ülekohut. Ta oli jumalasalgaja, tsüünik, kõnelemises tihtigi ropp Maailmas pääseb valla tundmatu viirus, mis hävitab ainult mehi ning
Kokku on 5557 alliteratsiooniühendust, seal hulgas erinevaid 3719. Kokku osaleb allteratsioonis 12 382 sõna, seal hulgas 1 773 sõnatüve. Paralleele moodustavad 9 914 sõna ja liitsõna, seal hulgas 2 149 eri sõnatüve ja liitsõnatüve. Kokku esineb valimis 4 332 paralleelsõnade ühendust, neist erinevaid 3 090. Läts ta edo edesi, Sai toole talole, Essü toole eläjäle, Koh tetti Tooni tulda, Vaanu vettä vaeldedi. Tooni sai ta tulda tegemä, Vaanu Vettä vaeldama. Sääl kullu kuvve kängä, Kullu sada saapa paari, Kullu olga oräpuine, Kullu pihta pihlapuine, Kullu rusiku ravvatse, Käe kundi kuslapuidse. KASUTATUD ALLIKAD -''Regilaul-keel,muusika,poeetika'' Eesti Kirjandusmuuseum.Eesti Rahvaluule Arhiiv. Tartu Ülikool. Eesi ja võrdleva rahvaluule õppetool, Tartu 2001 -http://et.wikipedia.org/wiki/Regiviis
surmast ega ka naistejõukude kadedusest ja hävitamiskihust. Joonas Moor ja pidalitõbine Naatan Lorge, kes end naistehilpudesse peidetuna koopas varjavad, on viimased mehed mehetul Varrial. Ingriini armukadeda käe läbi sureb pidalitõbine, kes oli saanud Joonase ainsaks sõbraks. Joonas Moor ei suuda enam uskuda uude inimesse, keda Ingriin sünnitada ihkab. Romaan lõpeb Joonase lahkumisega saarelt vastu uuele Messiale, kes "sõidab põtrega kaugelt põhjast, päike käes ja tähed kuvve õmblusis". 11 ARTUR ALLIKSAAR Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt
Miikael ning Püha Margareeta „Lohetapja“ muinasjutt lohe kirjeldused arhiiviteksides : • üsna üksluised – enamasti mitmepealine madu (suur madu; üks lendav madu), kuri vaim (kolme piaga kuri vaim; vanahalv; 12-peaga metsaline), mis tihti seotud veega (mereelukas; mere vana tont; merekurat). • rätsep Jaan Sandra kirjapanekutes meremadu, kel kuus pääd otsah oll, ja silmä pääh kui tõrvase palli ning merevaim irmsa kuvve pääga, kelle ega üte kukru pääl, kui hiigla kikkal, ilmatu suur punane-hari veretas. • kahejalgne saatan, madu pea otsas ja imelised sarvet peas ja suled seljas • konn (Narva) – Annist: Kreutzwald võttis aluseks traditsioonilise lohetapmismuinasjutu, soovis lohe omadused eestipärasemale olevusele üle kanda 40. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta kahte kohapärimuse väljaannet.
annaabi.ee 
