(2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) III Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Kaasaegse ühiskonna põhijooned: pluralistlik, mitmekesine, eristuv, metanarratiivi puudumine, kuvandite ja märkide globaalne ringlemine, voolavus ja liikumine, ebakindlus Reflektiivsus – regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Infoühiskonna areng, suurendab avatust kui ebakindlust Individualiseerumine Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutus
reklaamile mõni lihastes mehejurakas ja võib olla ka ilus näitsik, kes soovitab sul toote igal juhul osta. Sellisel moel luuakse tootest kuvand, mis näitab, et toote tarbimisel on sul võimalik treenida tursked lihased, mis toovad sinuni omakorda kaunid naised. Nagu sissejuhatuses mainisin, võib see kõik olla petlik ja väär ning kogu reklaam on ilmselt vaid meie kujuteldav arusaam tootest. Tihtipeale talitame meedia loodud kuvandite järgi ja see võib tekitada meis väärarusaamu. Kõik kuvandid on pigem üldised ja vähe tõsiseltvõetavad kujutluspildid. Kuvand kui selline, on reklaami lahutamatu osa, mis on ühtlasi ka väga tõhus. Kuvand aitab toodet kujundada ja reklaamida, ning viib reklaamitava toote sihtgrupini. Seni, kuni informatsiooni on vähe, ei saa ühtegi kuvandit sada protsenti tõepähe võtta. Marten Vaas
propaganda ja kasvatustöö mis pidid reklaamima propaganda üritusi ning aitama ellu viia mitmesuguseid kampaaniaid, kirjutama nõukogulikest tähtpäevadest, kangelastest, reformidest, jne., et kasvatada uut inimest. Karin Veski, Anu Raudsepp „Vaenlase ja kangelase kuvand eestikeelses originaalõpikutes aastal 1947-1953“. Artikkel vaatleb vaenlase ja kangelase kuvandi loomist sõjajärgsetes eestikeelsetes originaalõpikutes ning nende kuvandite loomise ja muutmise põhjusi. Jõudsid järeldusele, et kõige rohkem käsitleti neid teemasid eesti keele ja kirjanduse õpikutes. Eesti NSV õpikutes kõneldi sisevaenlasest (kulak, kodanlikud natsionalistid, fasistide käsilased). Kangelase ja vaenlase kuvandi loomine oli väga tähtis osa Nõukogude Liidu ideoloogilises kasvatustöös. Aigi Rahi-Tamm, Meelis Saueauk „Nõukogude julgeolekuasutuste Stalini-aegseist
annaabi.ee 
