Accessible Style Sheets) tehnoloogiana, mis nõudis programmeerimise oskust. Microsoft aga eraldas stsenaariumite loomise võimaluse HTML-dokumentidest, pakkudes korraga kahte skriptikeelt – JScript ja VBScript. Korporatsioon hakkas finantseerima ka W3Cd, tegelikult võttes enda peale brauserite standartiseerimise järelvalve. CSS sai kohe populaarseks. See lubas eristada HTML-dokumentide loogilist struktuuri nende vormindamisest ja ekraanil kuvamisest. Samas osutus CSS väga paindlikuks, kuna lubas luua sisseehitatud (kaskaadseid) stiile puukujulise alluvusega ja omaduste pärimisega. Kasutaja sümpaatia lõplikult kaldus Internet Exploreri poolele. Firma Netscape ostis 8.98 mlrd. dollari eest võrgugigant America Online. Jätkus uue HTML 4.0 standardi väljatöötamine. Selle tööversioon muutus kättesaadavaks 8. juunil 1997, detsembris ilmus ka W3C ametlik soovitus. Brauserite ja märgendite sõda lõppes ja sellepärast osutus HTML 4
põhiosa lugeda selliseks tsooniks, kuhu saab lisada täiendavaid alajaotisi. · Kolmandaks tsooniks on navigeerimisriba (peanavigeerimine), mis sisaldab otselinke antud saidi iga jaotise algusse (viiteallikad). Graafikaelementide kasutamisel tuleks arvestada järgmist: · Lehekülje teostamisel tuleks kasutada muutuvat geomeetriat, võimaldamaks kasutajal oma soovi järgi muuta nii brauseriakna kui ka kirja suurust. · Tsoonide tegelik järjestus, olenemata nende kuvamisest ekraanil, peaks olema järgmine: päis põhiosa navigeerimisriba See lahendus võib olla eeliseks tekstibrauseri või helisünteesi kasutajaile ja selle teostamiseks on mitmeid tehnilisi võtteid; Leheküljele peab paigutama navigeerimissüsteemi. See peaks võimaldama kasutajal liikuda ühest tsoonist teise ilma graafilise brauserita. · Tsoonid peavad olema graafiliselt selgesti eristatavad, mida lihtsustab ka värvilise tausta läbimõeldud kasutamine.
annaabi.ee 
