vanusegrupp 45–54 aastat. Vanemate meeste seas joomise sagedus üldiselt väheneb. Naiste puhul suureneb mitu korda nädalas joojate hulk vanuse kasvades, olles suurim 35–44aastaste naiste seas. (Alkoinfo) Eriti aplalt tarvitavad alkoholi kuni 34aastased lahutatud või lahus elavad mehed. Naiste puhul on pigem vastupidi: sagedamini joovad abielus ning nooremad vallalised naised. Sagedast alkoholitarvitamist tuleb rohkem ette suurema kuusissetulekuga inimeste seas, ja seda nii meeste kui ka naiste puhul. (Alkoinfo) Kõige rohkem tarbitakse kangeid alkohoolseid jooke. Kõige sagedamini aga õlut või veini. Alkoholi tarvitamise põhjused on enamasti seotud sotsiaalse suhtlemisega: tähtpäevad, seltskonnas, maitse, pingetest vabanemiseks. (Alkoinfo) Alkoholi tarbitakse kõige rohkem Austria (12,3l aastas elaniku kohta), Eesti (12,2l), Tšehhi (11,5l). Vähem aga: Türgi (1,6l), Iisrael (2,4l), Norra (6,6l) (OECD). 3
mitte oluliselt. Enese purju joomine hakkab Eestis juba väga noorelt. Euroopa maade edetabelis on Eesti noored masendavalt ees, püsides 3. - 4. kohal. Nii meeste kui ka naiste seas joovad kõige sagedamini üksi elavad kuni 25aastased noored. Igapäevaselt tarbivad aga rohkem alkoholi siiki mehed, lausa 10% täiskasvanud meestest joob vägijooki igapäevaselt, naiste hulgas jääb see alla 1%. Statistika näitab ka seda, et sagedamini tuleb alkoholitarvitamist ette just suurema kuusissetulekuga inimeste seas. Eesti Konjunktuuriinstituudis läbi viidud uuringu andmetel tarbiti 2010. aasta seisuga Eestis 9,7 liitrit alkohoolseid jooke inimese kohta. See tähendab, et absoluutselt iga inimene, ka vastsündinud ja vanurid on aasta jooksul tarbinud sellise koguse alkoholi. Arvestades sealt siis maha need, kes alkoholi üldse ei tarbi, on see kogus ikka jahmatama panevalt suur. Inimesed ei taju lihtsalt enam, palju nad joovad ja alahindavad oma alkoholitarbimist. Seda näitab ka
vähemalt poole aasta jooksul. 15–19- ja 20–29-aastaste seas on 96% internetikasutajaid. Vanimas, 60–74-aastaste rühmas on internetikasutajaid vaid 30%. Mida kõrgem haridus, seda suurem on selles rühmas internetikasutajate hulk, ulatudes põhiharidusega inimeste hulgas 63%-ni ja kõrgharidusega inimeste seas 86%-ni. Väikseimas sissetulekurühmas (st kuni 2500 krooni kuus pereliikme kohta) on 72% internetikasutajaid, 2501–4000-kroonise kuusissetulekuga rühmas 64% ja järgmises rühmas (4001–6000 krooni pereliikme kohta) 62%. Kõrgema sissetulekuga rühmades on kasutajate osakaal jällegi kõrgem. See tulemus on osaliselt seletatav sellega, et 18 väikseimasse sissetulekurühma jääb palju lastega peresid, kelle seas on interneti kasutamine olulisem kui üksikute inimeste ja pensionäride seas, keda on rohkem järgmistes sissetulekurühmades.
annaabi.ee 
