kirjutama, siis leidis NSV Liit ettekäände sõja alustamiseks Soomega. 26.nov. 1939 oli nn. Mainila juhtum. Kuna Nõukogude-Soome piiril Mainila küla juures leidis aset tulistamine, süüdistas NSVL pool selles Soomet. Soome eitab ja teatab, et seda tegid Nõukogude väed. NSVL katkestas Soome Vabariigiga diplomaatilised suhted ning alustas sõjategevust 30.nov. 1939. 1.dets. NSVL algatusel moodustati Terijoki linnas Soome Rahvavalitsus eesotsas O.V. Kuusineniga. Nii loodi Soome territooriumil uus moodustis Soome Demokraatlik Vabariik, kellega NSVL sõlmis vastastikuse abistamise ja sõpruse lepingu. Selles väljendab Soome Demokraatlik Vabariik a) nõusolekut piiri mõningaseks nihutamiseks Karjala maakitsusel Leningradist põhja suunas koos 3970 ruutkilomeetri suuruse territooriumi üleandmisega NSV Liidule b) soovi anda NSV Liidule 30-aastase tähtajaga rendile Hanko poolsaar ja rida saari
Sellest lähtudes tehti väekoondistele ülesandeks liikuda juba esimesel lahingupäeval kogu rinde ulatuses 20-25 kilomeetrit edasi. Väejuhatuse optimismi jagas nähtavasti ka Nõukogude valitsus, kes veel enne tõelise olukorra selgumist mängis välja oma poliitilise kaardi. Nimelt teatas Moskva juba pealetungi teisel päeval ametlikult "Soome demokraatliku rahvavalitsuse" moodustamisest eesotsas soome tuntud kommunisti Otto Kuusineniga, kes alates 1918. aastast elas N. Liidus. 2. detsembril sõlmis Kuusise "valitsus" Balti eeskujul N. Liiduga vastastikuse abistamise pakti, täites sellega ka kõik Moskva territoriaalsed nõudmised. Oletatavasti oli see samm mõeldud soomlaste üksmeele lõhestamiseks, kuid tegelikkus kujunes hoopiski vastupidiseks. 1. detsembril moodustatud Risto Ryti uus valitsus võis Helsingis tegutseda teadmises, et soome rahvas on üksmeelsem kui kunagi varem. Selle tõenduseks oli rahvaväe vapper
annaabi.ee 
