millega Soome parlament ei nõustuks kunagi. Talvesõda 30.11.1939 13.3.1940 Soomes algas üldmobilisatsioon (10.10.1939). Mainila lasud (20.11): NL provokatsioon ja katkestas diplomaatilised suhted 29.11.(NL laskis enda suurtükkidest omaenda väeosade pihta ja väitis, et seda tegid soomlased. Soomlaste suurtükid olid aga laskeulatusest väljas.) 30.11.1939 NL alustas rünnakusõda kogu idapiiri ulatuses ja rajas vallutatud piirile ,,Terijoki rahvavalitsuse" (O. V. Kuusineni nukuvalitsus). ,,Talvesõja vaim": täielik rahvuslik ühtsus. Soomel puudus relvadest ja rindel kuni 400 000 sõdurit /NL´l miljon meest ja ülekaal relvastuses. Moskva rahuleping 13.3.1940 NL loobus Terijoki valitsusest ja oli nõus rahulepinguga, kuna kartis demokraatlike Lääneriikide sekkumist. Rahu tingimused: Hanko-neeme rentimine NL baasiks 30 aastaks, Soome kaotas Karjala kannase ja Laadoga-Karjala (sh Viiburi, mis oli suuruselt Soome II linn), Soome lahe saared, Salla
Järgnes Moskva poolt NL-Soome mittekallaletungilepingu ühepoolne katkestamine, dipl suhete katkestamine, 30.nov 1939 ületas Punaarmee Soome piiri, alustas sõda kuulutamata kallaletungi Soome Vabariigile. Kuna SV-ga olid suhted katkestatud, kasutas NL veel ühte dipl manöövrit- Terijoki linnas kuulutati välja Soome Demokr Vabariik, loodi valitsus, mille eesotsas seisis aastakümneid NL-s elanud soome kommunist Otto Ville Kuusinen, üks kominterni juhtivaid tegelasi. Kuusineni valitsus sõlmis NL-ga lepingu, mida Moskva oli algusest peale taotlenud. Muu maailm ei tunnustanud Terijoki valitsust. Sõjaliselt ei läinud nii hästi kui oli loodetud. Terve dets üritasid punaväelased asjatult läbimurret Mannerhimi liinist, Karjala kannasel toimus 3 suurrünnakut, kõik löödi soomlaste poolt aasta lõpuks edukalt taha, ei jõutud välja isegi peakaitsepositsioonidele. Pealetungi arendati ka Laadoga Karjalas, Soome
annaabi.ee 
