2014. aastal oli Eesti metsamaa pindala 2.3 miljonit hektarit. Levinumad puistud on männikud 33%, kaasikud 30,7%, kuusikud 16.9% ja hall-lepikud 9,1%. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni andmetel on Eesti oma territooriumi metsasuse poolest Euroopas kuuendal kohal. Metsaga on otseselt seotud 35 000 töökohta metsasektoris ning kaudselt paljud turismi-, spordi-, transpordi- jt sektorite töökohad. (Enno ja Raudsaar, 2016) Puistute keskmine vanus on hea (männikutel 63, kuusikutel 53, kaasikutel 41 aastat), kuid vanuseline jaotumus on ebaühtlane: palju on keskealisi metsi aga vähe noorendikke ja vanu metsi. 21. sajandil on vähenenud okaspuistute ja suurenenud lehtpuistute osakaal. Eelkõige on okaspuude vähenemine toimunud kuusikute arvel, mida on põhjustanud küpsete kuusikute aktiivne raie ja raiestike uuenemine lehtpuudega. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali aastas.
Turvas on hästi lagunenud, sisaldades palju mineraalaineid, reaktsioon veidi happeline( pH KCl 5,0 kuni 6,5). Vesi püsib enamasti kogu aja reljeefi madalamatel osadel ja vaid kestvate kuivadega võib taanduda mõnekümne sentimeetri sügavusele. Puistutest domineerivad sookaasikud (55% lodude pindalast), sanglepikud (31%). Kuivendatud aladel leidub kuusikuid, harvem saarikuid. Puistute boniteet II-III (IV) boniteediklass. Sookaasikute tagavara on 60 aastaselt 130-150 tm ha-l, kuusikutel kuni 180 tm ha-l ja sanglepikutel kuni 200 tm ha-l. Sookaasikute puit halva kvaliteediga. Tihti esineb tormiheidet. Kuivendamine parandab kase ja kuuse kasvutingimusi, sanglepikule eriti ei mõju. Alusmets liigirikas kuid hõre - h. toomingas, h. lodjapuu, h. paakspuu, pajuliigid, h. näsiniin, mage sõstar jt. Alustaimestikus kollane võhumõõk (Iris pseudacorus), kanarbik, h. varsakabi(Caltha palustris), soovõhk (Calla palustris),ubaleht (Menyanthes trifoliata),
annaabi.ee 
