mikroseente poolt põhjustatud okkahaigused. Seenhaigustele on vastuvõtlikud eriti kääbuskasvulised vormid, mille võra on tihe ning seetõttu halva ventilatsiooniga. See loob suurepärase elu- ja paljunemiskeskkonna haigusi tekitavatele seentele. Mõningad õhukese okkaepidermisega sordid on tundlikud ka talvise põua suhtes (tuntuim ,,kõrbeja" on P.glauca 'Conica'). Alljärgnevalt ülevaade kuusevormide morfoloogiast: Kuusevormid Madalad Värviliste okastega Kõrged (kas aastaringi või üksnes okaste kasvu ajal) laiuvad sammasjad kollaseokkalised kerajad leinavormid punaseokkalised
Violetjad või rohelised püstised emasõisikud asuvad eelmise aasta võrsete tipul. Noored käbid on tumepunased (violetsed) või helerohelised, valminud käbid on kas punakas- või helepruunid, rippuvad (5) 8...13 (16) cm pikad, läbimõõt 3...4 cm. Seemnesoomused on rombjad või äraspidimunajad, (nähtav) väljaulatuv osa on pika kitsa tipuga, kolmnurkne või kaarjas, lainja või täkilise, mõnikord ka sileda servaga või pügaldunud tipuga. Käbide järgi eristatavad kuusevormid: P. abies var. acuminata seemnesoomused sihvakad, piklikrombjad, soomuse tipp pikk, kitsas, lõpeb järsult nagu lõigatult, selle laius on 2...3 mm, serv peensaagjas. Käbi pikkus keskmiselt 9,4 cm. Esinemissagedus Eestis umbes 20%. P. abies var. europaea seemnesoomused rombjad, rombi külgmised nurgad sageli ümardunud, suurim laius enam-vähem keskel, tipp lõpeb 2...3 mm laiuse otsaga, mis on peensaagjas. Käbi pikkus keskmiselt 9,1 cm. Esinemissagedus Eestis umbes 75%. P. abies var
annaabi.ee 
