Puu muutuvad õõnsusteks. Mädanik võib minna toodab 2 tüüpi aineid eluaja joksul: 1) kuni maltspuiduni. Läheb tsentraalsest kasvuained (suhkur, tärklis) ja 2) kaitseained mädanikust üle tervet tüve haaravaks (fenoolsed ühendid nt pinosülviin, mis mädanikuks. Kui männitaeliku kahjustusega kandub vaiguga). Hooldusraietega alles puud langevad tormiheite ohvriks väga jäänud puud kulutavad oma energiat harva, siis kuusetaelikuga puudel on see kasvuainete tootmiseks. Kaitseaineid võib sage. Nii männi- kui kuusetaeliku viljakehad puu muuta kasvuaineteks. Puu vastupanu mitmeaastased. Kuusetaelikuid võib võras nõrgeneb. Enne hooldusraiet puud toodavad tekkida igal pool. Levib eestis kõikjal. kasvuaineid, et konkureerida teiste puudega Kahjustab üle 40 a kuuski. Tõrje on välja ja hooldusraie järel kasvuainete tootmine raiuda ja põletada! Kuuse-ebapuidik
· Männitaelik Phellinus pini Valgemädaniku tekitaja (tegelikult sõelmädanik, mis on valgemädaniku teisend). Mitmeaastane. Kasvab põhjapoolkeral okasmetsade vööndis, meil peamiselt harilik männil. Eenduv, keskmise suurusega v suur, paljas v tasane. Ülapind tumepruun, ebaselgete kasvutsoonidega. Serv vanemas eas terav ja korrapäraselt kaarjas. Alapind kaneelpruun, poorid labürintjad ja suured, 1-3tk/mm. Seeneliha puitjas-kõva. On sarnane kuusetaelikuga ja lehisetaelikuga, kuid on paksem, tugevam ja suuremapoorilisem. Kogu Eestis tavaline, kuid arvukam ainult vanades männikutes. Männi elusatel tüvedel,väga harva ka lamatüvedel ja kändudel. Kahjustus: Vanade mändide poolparasiit. Tungib tüvesse kuivanud ja murdunud oksatüügaste kaudu ja tekitab lülipuidus sõelmädaniku (valgemädanik); punakaspruuni mädapuidu sisse ilmuvad ühtlaselt väikesed piklikud valged täpid. Mädanik levib piki aastarõngaid
annaabi.ee 
