pesad.Harilik orav vahetab karva kaks korda aastas. Suvekarvastik on tal lühike, õrn ning roostepruuni värvusega. Augusti- ja novembrikuu vahelisel perioodil vahetub suvekarvastik järk-järgult tihedama ja tumedama talvekarvastikuga. Sel ajal pikenevad oravatel ka kõrvatutikesed. Orava käpajäljed Toitumine Peaaegu aasta ringi toituvad nad okaspuude seemnetest, peamiselt männi- ja kuuseseemnetest. Orav hoiab käbi käppade vahel ning seda pöörates närib sealt seemneid. Suvel liigub orav ka rohkem maa peal, kust otsib putukaid. Linnupesa leides sööb ära munad ja pojad. Kevadel sööb ta ka pungi ja mahlakat koort, sügisel aga sööb ja varub seeni. Paljunemine Orav sigib vaid siis, kui tal on piisavalt toitu. Viletsa käbisaagiga aastal orav ei paljune. Emasloomal võib heal aastal olla ka kaks-kolm pesakonda. Igas
Sabatihased ei kaitse tavaliselt oma territooriumi ja öise külma eest kaitsevad end tihedalt üksteise kõrval kössitades ( H. Relve, 2001). Pildil sabatihane Sõrve linnujaamas (Galeri photos). Musttihane (Parus Ater) Külastab harva ja arglikult söögimaju, napsab mõne seemne ja teeb kohe minekut, nii tegutseb suurte metsade tagasihoidliku eluviisiga metsalind. Musttihast peeti marjuliste õnnelinnuks, kes marjakohad kätte näitab. (tihaste toidulaud). Samuti toitub musttihane kuuseseemnetest. Kuuseseemnesaagi ikaldumine võib tekitada ulatusliku väljarände. Eesti loodusmaastikulaamades ja saartel väikesearvuline kuni harilik, mujal harv haudelind ja talikülaline (L.Jonsson, 1992). 8 Pildil musttihane kuuseoksal (naturfoto) Kukkurtihane (Remis Pendulinus) Kukkurtihane erineb väga olulisel määral teistest tihastest. Ta on väike pruunikas lind musta lauba ja üle silma käiva laia musta triibuga
annaabi.ee 
