kuuskedega.Kuuseriisikas on väga maitsev söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata. Kuuseriisikas sarnaneb porgandriisikaga, mida varem ka kuuseriisikaks peeti. Neid kahte saab eristada kübara järgi. Kuuseriisikal on kübaral rohekad laigud, porgandriisikal need aga puuduvad. Lääne-Euroopas peetakse kuuseriisikat vähem maitsvaks kui porgandriisikat, kuid Eestis hinnatakse mõlemaid samaväärtuslikeks
taimed. Lehed on küll külmast longus, kuid sama rohelised ja peaaegu sama hapud kui suvel. Jänesekapsas säilitab varres varuaineid ja kasvatab endale järgmisel kevadel tänu varuainetele uued lehed. Jänesekapsas on lemmiktoiduks jänesele, metskitsele ja teistele taimtoidulistele imetajatele metsas. 2.3 Kuuseriisikas Kuuseriisikas on oranzi seenelihaga riisikas, maitsev söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata. Kuuseriisikal on oranz või heleoranz kübar, mis vananedes muutub keskelt rohekaks. Kübara läbimõõt on 4-14 cm. Riisikas eritab oranzi piimmahla, mis värvub 15-30 minuti jooksul veinpunaseks. Eoslehekesed on hele-või tumeoranzid. Seenejalg on oranzi värvi. Kuuseriisikas levib Euroopas ja Põhja-Ameerikas kõikjal kus kasvavad kuused. Eestis esineb väga tihti. Seen kasvab sümbioosis kuusega ning levib arvukalt loometsades, palumetsades,
annaabi.ee 
