Kui toit sulatatakse, muutuvad need uuesti aktiivseks, Külmutatud tooted ei hallita ega hapne. Sellepärast pole neile vaja konservante lisada. Kuuseriisikad õunapürees Retsepti allikas: Aia- ja metsasaaduste säilitamine Retsepti valmistamine: Tulised ahjuküpsed õunad suruda puulusika abil läbi sõela. 1 kg õunamassi kohta lisada 1 tl soola, 2-3 kuhjaga sl suhkrtu, 1 tl sidrunhapet, noaotsaga jahvatatud kardemoni; 0,5 kg väikseid terveid kergelt kupatatud kuuseriisikaid ja veidi seente keeduleent nii, et mass oleks segatav. Jahtunud seguga täita topsid ja sügavkülmutada. Ülessulanud hoidist serveerida grillitud kana või kalkuni kõrvale. Säilivusaeg 12 kuud Paprika-köögiviljahoidis Retsepti allikas: Ajakiri Kodukiri Komponendid: 1 kg punaseid ja kollaseid paprikaid, 1 kg baklazhaani, 1 dl meresoola, 6 dl valgeveiniäädikat, 1 punane tchillipipar, 3 küüslauguküünt, 1 sl kuivatatud punet, 3 dl oliivõli, 1/2 dl suhkrut.
kibe. Puljongi keetmiseks ei sobi ka koger ja linask oma mudamaitse tõttu. Hea puljong saadakse kohast, ahvenast, kiisast ja tuurlastest. Kalapuljongi keetmiseks võetakse 1 osa kala kohta 1 osa vett. Seenepuljongite keetmine Seenepuljongeid keedetakse tavaliselt kuivatatud seentest, arvestusega 1 osa kohta 7 osa vett ja neid leotatakse 2-4 tundi külmas vees. Kuivatatud seened pannakse keema koos leoveega. Värsketest seentest puljongi keetmiseks kasutatakse sampinjone, kuuseriisikaid, hobuheinikuid ja teisi mahedamaitselisi seeni. Puljongi keetmiseks värsketest seentest võetakse 1 osa seente kohta 2 osa vett. Köögiviljapuljongite keetmine Köögiviljapuljongite keetmiseks kasutatakse peamiselt porgandit, valget peakapsast, harvem ka lill- või nuikapsast, pastinaaki, sellerit, kaalikat, naerist, punast peeti, sibulat. Köögiviljapuljongi keetmiseks võetakse 1 osa köögivilja kohta 2 osa vett. Kontsentreeritud puljongite keetmine
Kõige suurem kala, mis on Erastvere järvest välja tõmmatud on 11,28 kg haug. Ka mina olen seal mitmeid kordi kala püüdmas käinud, kuid siiamaani on kõige suuremaks jäänud 5kg haug. Erastvere külas tegeletakse ka põllumajandusega. Sealsetel põldudel kasvatatakse maisi, hernest ja mitmeid teravilju. Küla ümbert leiab ka palju metsa, millest enamus on, nagu Eestimaale omane, männi ja kuusemetsad. Metsa alt võib leida mustikaid, pohli, kukeseeni, kaseriisikaid, puravikke, kuuseriisikaid ja palju muid seeni. 7 4. Loomastik Erastvere parki suuremad loomad enamasti ei lähe ning seal võib kohata vaid mõningaid oravaid, linde ning jäneseid. Metsades, põldudel ja heinamaadel võib näha metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Metsas sees aga metssigu ja paremal juhul ka ilveseid. Põtru Erastvere metsades ma kohanud veel ei ole, kuid olen ühe korra mõned kilomeetrid eemal näinud
liikumisega. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine. Seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuuluvad pähklid ja õlu. 4. Nimeta vähemalt 3 tüüpilist toitu esitlustes käsitletud kultuuridest. Kirjelda nende maade toidukultuuri paari lausega. · Seto toidukultuur Setu köögi toidud annavad mõista Venemaa lähedusest. Alati leidus majapidamises seeni, puravikke, lepariisikaid, kuuseriisikaid ning kõiksuguseid metsamarju. Kuivatati peamiselt õunu, metsikuid pirne, metsmaasikaid, mida kasutati kissellide ja pirukate valmistamisel. Seeni säilitati nii kuivatatuna kui soolatuna. Setu köögis on tähtsal kohal erineva täidisega pirukad, nii kaetud kui lahtised. Setu perenaiste rukkileivataignal piruka latikapiraka, särepiraka, ahunikupiraka täidis oli tervetest kaladest. Üldiselt tehti pirukate kate sellest, mida tagavaraks oli - seened, kalad,
annaabi.ee 
