Jahtunult oli see kivikõva. Pehmeks ja muredaks muutus leiba alles hiljem, pärast hapendamise avastamist, mis sai alguse Egiptusemaalt, pärisorjade juurest. Sealt liikus leivateokunst edasi juutideni, sealt kreeklaste ja roomlasteni ning lõpuks otsapidi ka Euroopasse. Uus ajajärk rukkileiva arengus saabus leivaahju leiutamisega, mil rukkikäkkidest hakkasid vormuma suured kohevad leivad. Leivaahju köeti kuusepuuga, kuna andis kõige äkilisema tule. 4. Rukkileiva koostis: Rukkijahu, juuretis, vesi Valmistada juuretis, lasta juuretisel maksimum 24h hapneda rätiku all. Võtta rusikasuurune tükk juuretisest ja segada umbes 1L käesooja veega. Rukkijahu tuleb juurde segada niipalju, et moodustuks keefiripaksune kört. Kauss tuleb katta rätikuga ja jätta sooja kohta hapnema umb 10h-ks. Küpsetatakse 250- 180’C juures umb 1-1,5h. 5
Ameerika hõimud kasutavad kuuski rituaalsetel talitlustel. Näiteks kasutatakse sitka kuuske mitmesugustel noorukite täisikka jõudmise tseremooniatel ja initsiatsioonidel ning puhastusrituaalidel mitmete Põhja- Ameerika indiaanihõimude juures. Põhja-Ameerika põlisasukail on üldine © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 11 uskumus, et kuused kaitsevad kurjade vägede eest. Pole vist ka juhus, et me tähistame jõule kuusepuuga valguse puuga. Muistsetest aegadest on igihaljad okaspuud kuulunud talvise pööripäeva tseremooniate juurde. See traditsioon hääbus kristlikus Euroopas, kuid taaselustus 18. sajandi Saksamaal ja levis üle kogu kristliku maailma. Picea abies (L.) Karst. harilik kuusk Võrsed roostepunakas- kuni kollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või karvased. Okkad 1,5...2,5 cm pikad, värvuselt rohelised. Varjuokkad ebaselgelt