Kus algab puidutöötlemine ja millal on lõppenud metsaülestöötamine, vaieldav, sõltub tehnoloogiast. 1.3. Metsa- ja puiduressursid Maailma metsavarude mitmesuguseid arve. Eestis suur erinevus Statistikaameti ja SMI vahel. Üheksakümnendate algul tagavara juurdekasvuks 2.95 m3/ha, 1994.a. Metsanduse Aastaraamatus on 4,98 m3/ha. 2001.a. -4,9 ja eram 5,7 m3/ha. Kõige enam nõutavad okaspuude ja kase puit. 2003.a., männikud 32% ja tagavarast 33%; kuusepuistud 17 ja 19%; kaasikud 31 ja 26%; hall lepp 9 ja 8,0%. Metsa üldine tagavara on 448,7 milj. m3, mille aastane juurdekasv on 5,8 m3/ha/a (METS 2004). Raiemahud milj. m3-s olid 1986-90.a. - 3,2; 91.a.-3,0; 92.a. - 2,1; 93.a. - 2,4; 94.a. - 3,9 ; 95.a. - 3,8 (sellest riigimetsas 2,8), 96.a. - 4,0 (riigimetsast 2,7). 2003.a. raiuti 13 miljon.m3. Arengukava aastani 2010: Uuendus- ja harvendusraiete sortimentatsioon (tuh m3)
kooslusliigiks, on nn. kliimaksliik. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingeid kardinaalseid muutusi; tormiheide, uuendusraie, metsapõleng vm. Puistu arengut suunata ja liigilist koosseisu reguleerida saab metsakasvatuses hooldusraiete abil. Võimalik on kujundada kas lehtpuu-, okaspuu- või segapuistu. Mitte ka alati ei toimu kuuse vaheldus lehtpuudega sellise klassikalise skeemi alusel. Kui ei piisa uuenduseks kuuse seemneid ja viljuvaid puid lähikonnas ei kasva, võivad suurtel aladel kuusepuistud asenduda lehtpuudega. 12. Raiete klassifikatsioon. Tulevikupuu mõiste ja puht- ning segapuistute eelised ja puudused. RAIED Kasvavat metsa raiutakse kas raieküpse puidu õigeaegseks kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Olenevalt metsakategooriast, puuliigist, kasvukohatüübist jne. lisanduvad raiete peaeesmärgile enamasti mitmed kõrvaleesmärgid (metsa püsikindluse suurendamine, puhkemajandusliku tähtsuse
annaabi.ee 
