kasvanud puudel, olles sageli ainult 10-20 aastat. Intensiivsed hooldusraied suurendavad küpsusvanust. Halvematel kasvukohtadel on puistu mahuküpsus suurem kui parematel kasvukohtadel. Varjutaluvatel puuliikidel on puistu mahuküpsus suurem kui valgusnõudlikel puuliikidel Tabelis 5.1. on esitatud Ia boniteedi kuusiku jooksev juurdekasv (Tappo, 1982) ning puistu tagavara keskmine juurdekasv ja muut täiusel 0,7. Tabel 5.1. Ia boniteedi kuusepuistu tagavara juurdekasv. Vanus Jooksev juurdekasv Keskmine juurdekasv Tagavara muut A tm/ha/a tm/ha/a tm/ha/a 10 6,8 6,80 6,20 20 8,9 7,85 7,70 30 10,1 8,60 8,40 40 10,6 9,10 8,50
Kastiku loopealne kasvukohatüüp on laialdaselt levinud õhukesel (10...30 sentimeetrit) kuival kruusasel või lubjakivise alusmulla kihiga mullal, mis on huumuserikas. Besides the gravelly soils this site type may sometimes occupy also the grit soils, although less frequently. Peale kruusase mulla võib seda kasvukohatüüpi mõnikord leida ränkmuldadel, kuigi harva (vähem sageli). Pine stands are predominant the area of spruce (18%) and birch (13%) being smaller. Männipuistud on valdavad, kuusepuistu ala (18%) ja kaske (13%) leidub vähem. The share of oak forests (5%) is relatively big, especially on Saaremaa Island. Tammemetsade osakaal (5%) on suhteliselt suur, eriti Saaremaal. The most freguently occuring degree of stocking index is 0,5 ...0,7. The quality class is III ...IV. Kõige sagedasem täius on 0,5...0,7. Boniteediklass on III...IV. The density of undergrowth is very varied.: juniper, hazel, fly honeysuckle being the most common species
annaabi.ee 
