Laanemetsa pinnas on väga viljakas ja sisaldab palju niiskust. Laanemetsades on temperatuurid kõikuvad eriti talvepakase ajal. Siis võib olla 5 kraadi kõrgem , kui naabruses oleval lagendikul. Tüüpilised laanemetsa taimed Laanemetsa 2 kõige tuntumat lille on Laanelill (taustal) ja Leseleht. Laanemetsades on kõige rohkem kuuskesi. Kuuskede kõrval on laanemetsades ka mändi , kaske ja ka teisi puuliike. Tüüpilised loomad Laanemetsades on putukatest üks tuntum kuusekoore all olevad Üraskid. Lindudest on kõige tüüpilisemad must-kärbsenäpp (vasakul) ja pöialpoiss (paremal). Toiduahelad Käbi Orav Karu Vihmauss Hun Jänes t Pöialpoiss Pöialpoiss on Eesti kõige väikseim metslind. Ta kaalub 5 grammi ja ta toitub käbidest. Laanemetsades ei tohi tuld teha! Tuld ei tohi teha laanemetsades sügisel ja kevadel ja eriti veel SUVEL!
Kahjustab tema elupaikades olevaid võõrpuuliike. Sokud valivad oma sarvede nühkimiseks tavaliselt just need puud, mis pole nende elupaikades eriti levinud, nt lehis. Punahirv tekitab samasugust kahju nagu põder. Hiired näksivad puukoort. Praegused kahjustuste vältimise võimalused: metsakultuuride tarastamine, üksikpuude kaitsmine repellentide kasutamine ained, mis lõhna ja maitse tõttu mõjuvad ulukitele peletavalt kuusekoore kraapimine vaiguerituse stimuleerimiseks raiejäätmete metsa jätmine ja eksponeerimine kuni kevadeni ulukite elupaigavaliku suunamine lisasöötmisega (sel on ka omad ohud) ja soolakute paigutamisega hirvlaste asustustiheduse kontrolli all hoidmine relvaga ja ehk ka suurkiskjate abiga (neid metsakahjustuste piirkonnas mitte küttides) JAHITROFEED Eesti ulukitelt on võimalik saada 13 trofeed. Põder, sokk ja hirv - on võimalik saada sarved Metssiga - kihvad
hulk kotte ja kirste. Koja keskel asus kividest laotud tulease, mille kohal rippusid keedunõud. Lahtivõetavast kojast vanemateks ehitisteks on peetud ühe koha peal püsivaid püstkodasid. Sellise koja ehituseks kulus samuti vähe aega ja neid võidi ehitada ajutisteks peavarjudeks kalapüügi või jahi ajaks. Igas järgmises peatuspaigas ehitati uus koda. Selliseid kodasid püstitati sarnaselt tavalise kojaga, kuid kaeti väljastpoolt mitte kanga, vaid tohu, kuusekoore või turbaga ning seda paigal hoidvate puutüvede ja hagudega. Koonusekujulise koja ülaosasse asetati paar põikpuud, nende vastu laoti umbes nelikümmend lõhestatud puutüve. Teiseks võimaluseks oli koja alumine osa katta turbaga, ülemine osa üksteise peale asetatud tohuga. Maakojad, mis olid pindala poolest tavalisest kojast suuremad, võidi ehitada samuti, kasutades otstest kõveraid tugipuid
annaabi.ee 
