puitu parvetavad. Koprad väldivad nii laiu ja kiire vooluga veekogusid, millele nad ei suuda tammi ehitada ja samuti talvel põhjani jäätuvaid veekogusid. 3. KOBRASTE TOITUMINE 5 Taimtoidulise loomana sööb ta ligi 150 taime eri osi. Meelisvalikuid tal palju ei ole. Talvel ja varakevadel, kui rohelist pole võtta, sööb ta peamiselt haava-, paju- ja pihlakakoort ning peenemaid pajuoksi. Nende nappusel kõlbab ka lepa-, kase- ja isegi kuusekoor. Suvel seevastu hoiavad koprad puukoorest eemale: lemmikuteks on enamasti hundinuiad, pilliroog, angervaks, tarn, vesikupp ja vesiroos. Ehitustöödeks ja toiduks ei lõigata puid tavaliselt kaugemalt kui poolsada meetrit veepiirist. Koprad ei kasuta kunagi ära tiigi ümbrusest kõiki toiduallikaid, vaid pigem tõstavad tiigi veetaset, et uutele toidukohtadele paremini ligi pääseda. Kes on käinud suvel jõgede või metsaojade ääres, on kindlasti märganud kobraste
puhkemisest kuni täiskasvamiseni (mida nooremad lehed, seda tugevam värvitoon saadakse), õitel õitseajal, koortel koore lahtioleku ajal, juurtel ja viljadel sügisel. Värvimiseks kasutatavad taimed on: kaselehed ("hiirekõrvad") - rohekaskollased värvitoonid; kasekoored - kollakasroosad värvitoonid; lepakoored - pruunikad värvitoonid (tubakapruun); lepalehed - pruunikaskollased värvitoonid; toomingakoored - roosakad värvitoonid; sireli lehe pungad - kollakasrohelised värvitoonid; kuusekoor - pruunikad värvitoonid; kuusehabe - hallikad värvitoonid; õitega kanarbik - kollakad ja roosad värvitoonid; leesikalehed - rohekashallid värvitoonid; madarajuur - pruunikaspunased värvitoonid; kartulivarred - puhtad hallid värvitoonid; põldosjad - hallikad värvitoonid; kuusekäbid - hallikad värvitoonid; kuuseokkad - rohekad värvitoonid; kivisammal - pruunikad värvitoonid. Tumedate värvitoonide saamiseks värvitakse mitme taimega:
annaabi.ee 
