inimesed, kuid paljud kohalikud käivad tööl Narvas või teistes kõrvalasuvates asulates, mille põhjustas kunagi sanatooriumite, laagrite ja toitlustuskohtade sulgemine. · Toitlustus toitlustussüsteem baseerub sanatooriumite- ja hotellide restoranidel ning eralditegutsevatel kohvikutel ja baaridel. Suvel töötavad täiendavad söögikohad, mis hooaja lõppedes suletakse. Narva-Jõesuu linna strateegia nägemus on, et saadakse kaasaegseks Eesti kuurortlinnaks, rahvusvahelise tähtsusega taastusravi- ja kultuurikeskuseks Euroopa Liidu tulevasel piiril meeldiva elukeskkonna, arenenud majanduse ning teenindussfääriga. (Narva-Jõesuu linna...2009) Autorite arvates Narva-Jõesuu linna peamised tegurid, mis turismi arengule kaasa aitavad kultuuri- ja loodusväärtused. Samuti kuurordiäri majanduslik ja intellektuaalne potentsiaal. Linnas on siiski mitmeid turismiatraktsioone, kuid
Perefirmade loomine annaks ka püsiva sissetuleku ja suurendaks inimeste soovi Pärnus elada. Kokkuvõttes leidsid nii kohalikud elanikud kui ka Eesti pereturistid, et turismi aren- damine Pärnu linnas võiks põhineda kultuursel kuurorditraditsioonil. Omanäoliste lõõgastuslike ja meelelahutuslike pereettevõtete loomine taastaks Pärnus tugeva turismi- majanduse, mille läbi võidaksid kõik. Pärnu jääks rahulikuks, kuid muutuks kultuurseid elamusi pakkuvaks soliidses eas kuurortlinnaks, kus alati toimub midagi põnevat ja kuhu võib suvel tulla ka vihmase ilma korral. Talviseid tegevusi saab samuti regu- laarselt korraldada, mis vähendab omakorda hooajalisust. Linnakodanike kaasalöömisel loodud oma kuurort ei jäta külmaks ühtegi elanikku ega külalist. See soodustab kogu- konnas ühtsustunde tekkimist linna ja maakonna tasandil, mis võimaldab luua aluse tugevale laiapõhjalisele arengule ja muudab Pärnu maailmamajanduse kõikumise suhtes vähem sõltuvaks.
annaabi.ee 
