1945 mais loodi linnarajoonid: Kesklinna, Mererajoon, Kopli (1946 – Kalinini – Mihhail Kalinini järgi, kes oli mõnda aega Tallinnas olnud ja revolutsioonilist tegevust eest vedanud, suri sel aastal) ja Nõmme. Muudatused alevite ja linnade arvus: 1945. aasal hakati valdade koosseisus asuvaid asulaid nimetama aleviteks. 1946. sai linna staatuse Kohtla- Järve ja Kiviõli.Kehtestati NSVL kehtiv alevite kolmikjaotus: töölisalev, liinaalev, kuurortalev. Külanõukogude loomine: Detsember 1944 – ENSV juhtkonna ettepanek 1250 külanõukogu loomiseks. Moskva arvates oli arv ülepingutatud. Lõppkokkuvõttes oli Moskva nõus 650 külanõukogu loomisega. 4. mai 1945 – ENSV ÜP seadus külanõukogude loomise kohta (vähem kui 650). August – september 1945 – Külanõukogude loomine, lõpptulemusena moodustati 637 külanõukogu. Külanõukoguseid ei moodustatus väikesaarte valdades (Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Prangli).
Ka Tallinna jagamine rajoonideks tuleb arvestada, et selle puhul on üleliidulise näitel rakendamine, igas rajoonis tekkis uus võimustruktuur, mis oli samal tasemel mis maakonna võim. Sõjajärgsed ümberkorraldused. Muudatused alevite ja linnade arvus - 1945 hakati valdade koosseisus olevaid asulaid ümber nimetama aleviteks. 1946 linna staatuse said Kohtla-Järve ja Kiviõli. Kehtestati NSV Liidus koehtiv alevite kolmikjaotus: töölisalev, linnatüüpi alev ja kuurortalev (Narva-Jõesuu). Külanõukogude loomine. Kui sovetiseerimisprotsessi vaadata, siis külanõukogude loomine on väga oluline, külanõukogude loomisega toodi olemasolevasse struktuuri esimene nõukogulik haldusstruktuuri üksus. See külanõukogude loomisprotsess sai alguse 1944. aasta detsembri - Eesti NSV juhtkonna ettepanek 1250 külanõukogu loomiseks. Moskvas ei oldud selle vastu, aga ei aksepteeritud seda arvu. Lõpuks jõuti pisut
annaabi.ee 
