Võib-olla ma eksin ja mul ei ole seda millegagi tõestada, aga mul on selline tunne, et kui selle süsteemiga süvitsi minna, siis võib tekkida olukord, kus kuurordi vastaseid ja või ükskõikseid tuleb hoogsalt juurde. Sest kuurort ei ole enam linlase elukvaliteedi üks komponent, vaid sellest saab nagu võõrkeha. Kui soovitakse kuurordi tõttu suvel palju 76 Lisa 2 järg teenida, et kolme kuu rahaga üheksa kuud ära elada, siis võibki kuurordipiirkonna hinnatase tõusta nii kõrgeks, et kohalikul elanikul ei ole üldse enam siia asja. See tekitab apaatse suhtumise, et mul ükskõik, kas Pärnu on kuurortlinn või ei ole. Selle tõttu mõeldakse suurest tüütusest eemale kolimisele, näiteks Tahkuranna taha. Magistritöö kontseptsiooni idee on vastupidine kui kuurort on ühes kohas, siis on linlasel pelgupaiku, kuhu minna. Kena, kirjuta läbi, tõesta ära, mul ei ole argumente, kuna ma ei ole uuringut teinud. 2004
Pärnu kuurordi alguseks. Vaikselt hakkas tekkima ka hoonestus Supeluse tänava kanti. Vanim terviklikult säilinud hoonetekogum on nn Kartoffelplatzi ümbrus (täna Roosi tänava pikendus Supeluse ja Aia tänava vahel), kus on mitmed 18. sajandi keskele dateeritavad hooned. Suhteliselt stiihiline tegevus sai uue hoo 1890. aastatel, kui halvenenud kaubandusoludest tingituna võttis linnavalitsus suuna kuurordi arendamisele. Riia avalike aedade direktorina töötanud Georg Kuphaltilt telliti kuurordipiirkonna arendamise projekt. 1888–1889 valmis ulatuslik planeering, millega määrati kindlaks parkide, alleede, spordiplatside ja mänguväljakute asukoht, samuti pansionite ning villade krundid ja hoonestustingimused. Oluliseks probleemiks kujunes kuurordikülastajate majutusküsimus ja nii asus linn hoogsalt reguleerima tubade väljaüürimist. Et olukorda pisutki leevendada, anti soovijatele sümboolse hinna eest rendile krundid Lehe–Tammsaare–Kuuse tänava