privileegide puutumatust. Valga leping sätestas vastastikuste tüliküsimuste lahendamise korra ning üksmeelse otsustamise nõude sõja ja rahu küsimustes. Maapäevad teoimusid enamasti keset liivimaad paiknenud keskustes nagu valga alev või volmari linn, mis kõigele lisaks ei olnud ühegi liivimaa maahärra residentsiks, seega mingis mõttes neutraalsel pinnal. Maapäeva kutsusid kokku nii Riia peapiiskop kui ka ordumeister. Kogunenud seisused pidasid läbirääkimisi eri kodades ehk kuuriates, mida Liivimaal oli neli: vaimulikud isandad, ordukäsknikud, aadel ja linnad. Läbirääkimisi peeti ka härruste kaupa. Maapäeva ühised otsused võttis vastu plenaaristung, mida peeti mõnes suuremas hoones, linna kirikus, raekojas või gilditoas. Maapäev oli ainus institutsioon, mis annab alust rääkida liivimaast kui poliitilisest tervikust, samas on näha, et säilis liigendatud maahärrade järgi. Ülemkihi ja linnarahva sotsiaalsed rühmad Liivimaal: -Ordurahvas 13
esindatud kõik seisused maahärrade kõrval. Leping sõlmiti kuueks aastaks, garanteerimaks rahu ja kõiki osapoolte seniste privileegide puutumatust. Leping sätestas vastastikuste tüliküsimsute lahendamise korra ning üksmeelse otsustamise nõude sõja ja rahu küsimsue. Maapäeva kokkukutsumine, korraldus, toimumispaigad- Maapäeva kutsusid kokku Riia peapiiskop kui ka ordumeister. Kogunenud seisused pidasid läbirääkimisi erikodades ehk kuuriates, mida Liivimaal oli neli: 1) vaimulikud, 2) isandad, 3) ordukäsknikud, 4) aadel ja linnad. Läbirääkimisi peeti ka härruste kaupa. Maapäeva ühised otsused võttis vastu plenaaristung, mida peeti mõne suuremas hoones, linna kirikus, raekojas või gilditoas. Maapäevad toimusid enamasti keset Liivimaad paiknenud keskustes nagu Valga alev või Volmari linn, mis kõigele lisaks ei olnud ühegi Liivimaa maahärra residentsiks ehk neutraalne ala.
annaabi.ee 
