ja halb see on,siis ma tean et sellest ei ole kasu.Palju rohkem oleks kasu karistuseta pikast loengust vms. Rääkimine,et kui kahjulik see sulle endale on jne,aga kui see ei aita siis ei ole sinna midagi parata,sest kui nooruk tahab edasi suitsetada siis ei ole kerge teda ümbermõtlema panna.Seega ei ole karistamine eriti vajalik,tuleb assja mõistusega võtta. Kui lihtsalt rääkimine ei aita siis tuleks lapsega näiteks kokku leppida,et kui ta veel suitsedab siis temalt võetkse kuuraha ära vms, sest selle eest ta ju endale neid ostab,või kui poeg ei õpi,kuna talle meeldib selle asemel arvutis mängida ja internetis ringi "surfata",siis tuleks teha reegel et enne arvutisse minemist peab kõik õpitud olema.Aga kui panna lapsele kohe karistus peale ilma õpetussõnu andmata,näiteks siutsetamise eest koduaresti siis ma arvan et see ei mõju.Kohe kui ta taas välja võib minna siis nagu kiusuks peab ta jälle suitsetama hakkama kuni järgmise vaheljäämiseni,jne
" "Kudas niisamati?" "I l m a temata." Kuid Kremer polnud nõus. Viieteistkümnes peatükk: Et Kremeri-härra Prillupi halvast ärikäigust ei teadnud, siis tuli talle ootamata, et piimamees mihklikuu esimesel arvet pidi võlgu jääma, lubades seda tulevasel korral tagajärel maksta. Kremer mõmises ainult "hea küll", sest muud ei tulnud talle üllatuse pärast meelde. Ta ei lausunud aga järgmiselgi tähtajal enamat - seekord põhjusel, mis talle tumedaks jäi -, kui Tõnu kuuraha ära õiendas, võla aga neli nädalat edasi tellis. Härra von Kremer võttis alles esimesel novembril sõna, sest siis ei jäetud vana puudujääk mitte üksnes uuesti tasumata, vaid paarkümmend rubla nooremat lisati veel juurdegi. Ta palus Prillupil esimesel võimalusel raha tuua. Kahe nädala pärast tõi piimamees raha, aga napilt poole puudujääki, ja kui saks vähe silmi tõstis, siis õrises: "Rohkem ei ole!" Ja ilma et teine suudki lahti oleks
annaabi.ee 
