10% ehk pöördemoment tõuseks ca samas suurusjärgus. Auto andmed. Honda Acord 2354cc 189hp(140Kw)@6800rpm 223Nm@4500rpm 2354cc = 143,65 in3 Surveastmeks valisin 11. Kasutatav valem. HP on umbkaudne maksimumvõimsus; AP atmosfäärirõhk, selles valemis väljendatud naelades ruuttolli kohta, pound per square inch, PSI, normaalrõhk on 14,7 PSI; CR on mootori surveaste; VE on nüüd juba tuttav täiteaste (mahuline efektiivsus); CID on mootori töömaht kuuptollides; RPM pöörete arv, mille juures maksimumvõimsus saavutatakse; Arvutustulemused. Täiteastmeks valisin esialgu 1, millekorral mootori võimsus 5000rpm-i juures oli 146hp (108,9 Kw) Täiteaste tõstmisega 10% sain tulemuseks 161,3hp (120.3kw) Järeldus. Kui me suudaksime täiteastet parandada 10%, siis mootori võimsus 5000rpm-i juures tõuseks 15,3hp ehk 11,4kw.
õhukeseks läheksid, ja kui suur on maksimaalne kolvikäik, mida antud plokk võimaldab. Need kaks suurust, nagu öeldud sissejuhatuses, annavad mootori töömahu. Töömahu järgi liigitatakse mootorid USAs tavaliselt smallblockideks (väikeplokkideks) ning big blockideks (suurplokkideks). See liigitus on mõneti suvaline ning raske on kindlat piiri määratleda, kuid umbkaudselt on seda oletada võimalik mootori töömahu järgi. Järgnevalt on töömahud antud kuuptollides (CID, cubic inch displacement, 1 CID = 16,4 cm3) ning töömahu järel on toodud ka silindri läbimõõt ja kolvikäik tollides (bore x stroke). Smallblockid algavad kuskil neljaviie liitri vahel (veel pisematel mootoritel jääb tavaliselt silindreid vajaka, et nendel lehekülgedel käsitletud saada) ning näiteks üks levinumaid Chevy mootoreid 350 CID (4.00x3.48, u. 5,7 liitrit), on veel kindlasti smallblock.
10 karburaatoril kiirenduspump - süsteem, mis mehaaniliselt pumpab sellises olukorras kütust juurde. Karburaatori puhul on oluline veel tema 'suurus', mis näitab, kui palju õhku on ta teoreetiliselt suuteline läbi laskma. Karburaatori mahu, mida mootor vajab, saab umbkaudselt arvutada järgmise valemiga: (CID x RPM x VE) / 3464. CID tähistab mootori töömahtu kuuptollides, RPM mootori maksimaalseid pöördeid ning VE on mahuline efektiivsus mille praegu võtame ta võrdseks 0,9-ga, vähem forsseeritud mootoritel on ta u. 0,8 ja võistlusmootoritel 0,95 või üle. Sisselaskekollektor Sisselaskekollektorit on vaja selleks, et karburaatoris valminud küttesegu võimalikult ühtlaselt ja sujuvalt kõikide silindriteni viia. Sisselaskekollektorid on valmistatud üldjuhul malmist või alumiiniumist, mis on parem, peamiselt seepärast, et on kergem. Sissepritse
mitmeid artikleid, kaitstes inimrasside kui eraldiseisvate ja niisuguseks loodud liikide staatust. Mortonil oli üks hüpotees, mida ta tahtis kontrollida: nimelt, et rasse on võimalik järjestada aju objektiivse füüsiliste näitajate, eriti selle suuruse alusel. Ta otsustas püüda järjestada rasse ajude keskmise suuruse järgi. Morton täitis koljuõõnsused sõelutud valgete sinepiseemnetega, kallas siis seemned mõõtekolbi ja mõõtis ajumahtuvuse kuuptollides. Hiljem tuli aga välja, et sinepiseemned ei ole selle töö jaoks sobivad, kuna on liiga kerged ja erineva suurusega. Seega võttis ta kasutusele tinakuulid, ning saavutas püsivaid tulemusi, mis sama kolju mõõtmisel ei erinenud kunagi enam kui ühe kuuptolli jagu. (Gould, 2001). Mortoni tehtud katsed näitavad selgelt, et mustanahalistel on kõige väiksem aju ja seega on nad ka alaväärtuslikud (Pilt 1), kuid Gould leiab nendes katsetes palju ebatäpsusi. Näiteks
seinad liiga õhukeseks läheksid, ja kui suur on maksimaalne kolvikäik, mida antud plokk võimaldab. Need kaks suurust, nagu öeldud sissejuhatuses, annavad mootori töömahu. Töömahu järgi liigitatakse mootorid USAs tavaliselt small-blockideks (väikeplokkideks) ning big-blockideks (suurplokkideks). See liigitus on mõneti suvaline ning raske on kindlat piiri määratleda, kuid umbkaudselt on seda oletada võimalik mootori töömahu järgi. Järgnevalt on töömahud antud kuuptollides (1 CID = 16,4 cm3) ning töömahu järel on toodud ka silindri läbimõõt ja kolvikäik tollides (bore x stroke). Small-blockid algavad kuskil nelja-viie liitri vahel (veel pisematel mootoritel jääb tavaliselt silindreid vajaka, et nendel lehekülgedel käsitletud saada) ning näiteks üks levinumaid Chevy mootoreid 350 CID (4.00x3.48, u. 5,7 liitrit), on veel kindlasti small-block. Suurim small-block, mis näiteks GM-il 70ndatel tootmises oli, oli 400 CID (4.12x3.75, u. 6,4