Pea meeles! 1 kg = 1 000 g 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1000 kg = 1 000 000 g Pindalaühikud: ruutmillimeeter (mm2); ruutsentimeeter (cm2); ruutdetsimeeter (dm2); ruutmeeter (m2); aar (a); hektar (ha); ruutkilomeeter (km2) Pea meeles! 1 m2 = 1 000 000 mm2 1 m2 = 10 000 cm2 1 m2 = 100 dm2 1 m2 = 1 m2 1 a = 100 m2 1 ha = 10 000 m2 1 ha = 100 a 1 km2 = 1 000 000 m2 Ruumalaühikud: kuupmeeter (m3); kuupdetsimeeter (dm3); kuupsentimeeter (cm3); kuupmillimeeter (mm3); kuupkilomeeter (km3). Mahu mõõtmisel kasutatakse sageli ka mõõtühikut liiter, tähis l. 1 liiter = 1 kuupdetsimeeter. Pea meeles! 1 m3 = 1000 dm3 1 dm3 = 1000 cm3 = 1 l 1 cm3 = 1000 mm3 1 m3 = 1 000 000 cm3 1 m3 = 1 000 000 000 mm3 1 km3 = 1 000 000 000 m3 Liiter: Vedelike ja puisteainete koguse mõõtmisel kasutatakse mõõtühikut liiter (tähiseks l). Liitrites mõõdetakse ka anumate mahtu. 1 liiter = 1 kuupdetsimeeter 1 l = 1 dm3
Ühikute teisendamine. Spikker 1 liiter = 1 kuupdetsimeeter 1 l = 1 dm3 Pikkusühikud: kilomeeter (km); meeter (m); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) 1 milliliiter = 1 kuupsentimeeter 1 ml = 1 cm3 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m = Selgitus: 1 km = 1000 m 2500 m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 mm = 13 mm = 13 x 0,001 m = 0,001 m
ainetest on tahkumisel vähendavad ruumala ja tihedus suureneb, erandiks on vesi). · Puhtal ainel on oma kindel sulamistemperatuur. · Puhtal ainel on sulamisel temp. muutumatu, kuni kogu aine on ära sulanud. Keemistemperatuur on temperatuur, mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (mida madalam on rõhk, seda madalam on keemistemperatuur). Tihedus Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass (nt. 1 kuupsentimeeter aine mass grammides). · Tihedust tähistatakse kreeka tähega roo ja tema põhiühikuks on kg/kuupmeetrites. · Kui tegemist on väiksemate ainekogustega, kasutatakse sagedamini ühikuid kg/kuupdetsimeetrites või g/kuupsentimeetrites. · Puhta vee tihedus tavatingimustel on 1,0 kg/kuupdetsimeetrites ehk 1,0 g/kuupsentimeetrites.
· Valminud mesi sisaldab: 18 22% vett 6 10% sahharoosi 70 80% puu- ja viinamarjasuhkrut 6 Mee koostis · Mesi keeruline bioloogiline saadus koosneb: - suhkrutest - orgaanilistest hapetest - mineraalainetest ja mikroelementidest (K, Na, Ca, Mg, Mn, Cu, Fe, Co, P, Zn, Cl, S, Ni, Cr) - C-, E-, K-, A-, PP- ja B-grupi vitamiinidest 7 · Mesi sisaldab alati õietolmu (1 kuupsentimeeter sisaldab keskmiselt 6000 õietolmutera) · Õietolmurikkam mesi on ka vitamiinirikkam · Õietolmuterade järgi saab kindlaks määrata, millistelt taimedelt nektar on korjatud 8 · Mineraalainetest leidub mees kõige rohkem: - kaaliumi, - samuti naatriumi, - kaltsiumi, - magneesiumi, - rauda, - mangaani, - vaske jm (metsamesi) · Mees leidub ühtekokku: - 11 mineraalainet ja - 17 mikroelementi
Mitu kuupdetsimeetrit gaasilist ammoniaaki tuleb lahustada vees, et saada 3,4 110. Arvutada võrdsest arvust süsinikoksiidi ja süsinikdioksiidi molekulist koosneva 448 kilogrammi 20%-list ammoniaagi vesilahust? kuupdetsimeetri gaasisegu mass. 135. Mitu boori aatomit sisaldab 1 kuupsentimeeter 0,0025-molaarset (sisaldab 0,0025 111. Leida segu koostis massiprotsentides, kui selles segus on 1,2041023 mooli 1 kuupdetsimeetris lahuses) booraksi lahust? naatriumhüdroksiidi ja 4,8161023 kaltsiumkarbonaadi molekuli. 136. Leida gaasisegu mass, mis koosneb 5,6 kuupdetsimeetrist vääveldioksiidist ja 4,48 C kuupdetsimeetrist süsinikdioksiidist. 112
49. Mee koostis, mee liigid, mee kasulikud omadused, mee säilitamine. KOOSTIS: Mesi keeruline bioloogiline saadus koosneb: - suhkrutest - orgaanilistest hapetest - mineraalainetest ja mikroelementidest (K, Na, Ca, Mg, Mn, Cu, Fe, Co, P, Zn, Cl, S, Ni, Cr) - C-, E-, K-, A-, PP- ja B-grupi vitamiinidest Mesi sisaldab alati õietolmu (1 kuupsentimeeter sisaldab keskmiselt 6000 õietolmutera) Õietolmurikkam mesi on ka vitamiinirikkam Õietolmuterade järgi saab kindlaks määrata, millistelt taimedelt nektar on korjatud Mineraalainetest leidub mees kõige rohkem kaaliumi, samuti naatriumi, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, mangaani, vaske jm (metsamesi) Mees leidub ühtekokku 11 mineraalainet ja 17 mikroelementi Mees on kõiki aminohappeid, kaasaarvatud asendamatud MEE LIIGID:
annaabi.ee 
