aasta jaanuarist peavad Eestis vastavalt Euroopa Liidu Energiasäästudirektiivile olema välja töötatud konkreetsed seadusandlikud aktid motiveerimaks elamumajanduses soojusenergiat säästlikumalt kasutama. Praegu reguleerib küttekulu arvestamist ja jaotamist EV Majandusministeeriumi 11. augusti 1997.a käskkirja nr 86 lisa "Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika", kus soovitatakse korterelamutes küttekulusid jagada proportsionaalselt elamispinna ruutmeetrite või kuupmeetritega. Soojusenergia tarnija esitab elamule arve üldsoojusarvesti alusel, mis on kommertslik mõõteseade (vajab teatud aja tagant taatlemist). Korteriomanike vahel saab kulud ära jagada kas nimetatud määruse alusel või kasutades individuaalset arvestussüsteemi. Otsuse esimese või teise kasuks võtab vastu korteriühistu või korteriomanike üldkoosolek. ARVESTUSMETOODIKA Küttekulu individuaalse jaotamise süsteemi rakendamise eelduseks on see, et igal elanikul on võimalik saada nii palju
Massi mõõdetakse peale kilogrammide (kg) ka kilogramm-molekulides (kilomoolides). Kilogramm-molekul (kmol) on gaasi hulk, mille mass kilogrammides võrdub tema molaarmassiga. Näiteks 1 kilomool sisaldab 2 kg vesinikku (vesiniku molaarmass on 2), 28 kg lämmastikku (molaarmass on 14), 32 kg hapnikku (molaarmass 32). Maht on seotud keha geomeetriliste mõõdetega. Gaasi maht on võrdne selle anuma mahuga, milles ta on. Mahu tähiseks on V ja mõõdetakse teda kuupmeetritega (m3). Termodünaamikas on oluliseks mõõduks ka erimaht, mis on massiühiku ruumala, tähiseks v . Kui kehal massiga m kg on maht Vm3, siis tema erimaht on: v = V/m (4) SI süsteemis erimahu ühikuks on m3/kg . Mahuühiku mass on tihedus = m/V (kg/m3) Paljudel juhtudel kasutatakse ka kilomooli mahtu ( m3/kmol) Vµ =µv , Kus µ - gaasi molaarmass, kg/kmol v erimaht, m3/kg
annaabi.ee 
