majandusliku tähtsuse hindamist 2) veekasutuse muutuste prognoosi ning 3) veeteenuste ja veekasutuse kulude katmise hindamist. Ühisveevärgiga ühendatud Eesti majapidamiste olmevee kasutus on viimase kümnendi jooksul oluliselt vähenenud alanedes 2003. aastaks keskmiselt 100 l/ööp/in Lähtudes prognoositavast keskmisest veekulu kasvust ja ühisveevärgiga ühendatud elanike osatähtsuse kasvust, suureneks aastaks 2015 kogu elanikkonna veekasutus praeguselt 49,7 miljonilt kuupmeetrilt 54,2 miljoni kuupmeetrini ehk siis orienteeruvalt 10%. Veekasutuse maksumuse ja kulude katmise hindamine Keskkonnakulude määramisel lähtuti eeldusest, et tegelik keskkonnakulu, mis avaldub veekogule, on võrdeline tekkiva kahju kõrvaldamiseks ning veekogu või konkreetse pinnaveekogumi hea seisundi saavutamiseks vajalike meetmete kogumaksumusega. Veemajanduskava eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete rakendamise maksumus on järgmine:
metsatöödele kaasa. Vastavalt hobuse arenguastmele võib teda rakendada paarisrakendisse ja raskematele töödele. Kuidas nihkuda taas ligemale keskkonnasõbralikule puidule? Siin oleks kohane rääkida ühest maailmarekordist, mille soomlased on kuue viimase aastaga enda valdusse saanud ja samuti sellest, millist rolli mängis selles Soome riik. Nimelt kasvas saematerjali näivtarbimine ühe elaniku kohta aastas lühikese ajaga kaks korda, poolelt kuupmeetrilt 1995. aastal ühe kuupmeetrini 2001. aastal. Suures osas on see tõus seotud just ehitusega. Nimelt jätkus Soome poliitikutel tarkust märgata, millist mõju avaldab ehituses kasutatavate materjalide valik riigi majandusele. Eesmärgiks võeti puidu laialdasem kasutamine ja vastavaid arendusprogramme rahastati koostöös erakapitaliga (erakapitali osa oli keskmiselt üle 50%). Ka Soomes leidus neid, kelle arvates on puit tülikas materjal ja võib teistest materjalidest kallimaks osutuda
annaabi.ee 
