"Linnabussides pole võimalik iga siseneja piletit kontrollida," lausus ta. Nii Kosenkranius kui Kivimägi avaldasid arvamust, et noorte sooviks oleks tasuta bussisõit ükskõik kuhu, see aga eeldaks näiteks maamaksu tõusu neli korda. Kivimägi sõnutsi ei saa meist isegi tunduvalt jõukamas Soomes maalaps alati tasuta kooli ja kodu vahet sõita, vaid soodustus algab siis, kui õpilane elab koolist vähemalt nelja-viie kilomeetri kaugusel. "Õpilase kuupileti hind (80 krooni, T. R.) on sama mis kahe kinopileti hind," ei pidanud Kivimägi bussisõitu noortele üleliia kalliks. Kosenkranius rääkis, et Pärnu linnabussides on kavas kasutusele võtta plastkaardid, mis bussi sisenedes loenduri vastu panna tuleb. Kaardilt arvestatakse maha sõiduks kuluv summa ja kaardile saab internetist või müügipunktist raha juurde kanda. Selleks, et inimesed harjuksid linnabussi esiukse kaudu sisenema, lubatakse alates 1.
allumine ja muud pisiasjad näitavad inimese loomust, kes ta on ja kus ta on kasvanud. Ma ei taha öelda, et kõik trammis, bussis või rongis olevad reisijad ei paku vanematele istet, kuid siin on kurb tõsiasi- kui bussis on reisijaid 30, siis vanainimesele pakub istet neist vaid kolm, neli. Ja siis on eestlased viisakad ja abivalmis? Siis on peas mõtted ,,Pensionär saab niikui nii tasuta sõida, las seisab, mina ostsin kuupileti ja pean terve päev koolis olema, ma olen väsinud," aga vanainimese probleemidest saab noor alles siis teada, kui elab sama vanaks. Hariduse juurde tagasi tulles on hea, et gümnaasiumiharidus on kõigile kättesaadav aga, mis saab peale seda? Kõik ei ole geeniused- tarkurid, kes võiksid tasuta kohtadele saada. Kõik ei taha arstiks õppida vaid valivad mõne muu suuna, kuid kas see on võimalik, kui pool aastat ülikoolis õppimist maksab keskmisel 14.000 krooni, sinna juurde muud kulutused
annaabi.ee 
