huvitanud, kes selle idee välja pakkus, kuna kõik elanikud olid väga õnnelikud selle mõtte üle. Kõik 3D printerid pandi tööle ja hakati duplikaate tegema ning neid kokku õmblema. Möödus üks päev. Päris palju oli valmis toodetud. Siis tuli kellelgi idee, et miks ka mitte teha mõned kohad kõrgemaks, kui teised. Siis silmale ilusam vaadata. Kõigile see idee meeldis. Möödus teine päev ja tuli idee, et kerale võiks vett ka lisada. Oleks veidi värvilisem vaatepilt kuupealt. Mõeldud, tehtud! Hakati lisama vett maapinna madalamatesse kohtadesse. Järgmisel päeval oli kera juba peaaegu valmis, kui kusagilt lendas üks liivatera. Kohe olid kõik sellest nii vaimustuses, et hakati ka seda duplikeerima ning lisama kohtadesse, kus keras olid mõningad augud. Kui kera lõpuks valmis sai imetleti seda pikalt. Kuuelanikud ei märganud suurt õhusõidukit, mis nende juurde oli lennanud. Sõidukist väljusid mees ja naine
püsiühend, mille kogutähendus ei tulene ühendit moodustavate sõnade tähenduste summast. Nt peab silmas, puistab südant, viskab villast, tõmbas (minevikule) kriipsu peale, ajas pilli lõhki, tabas naelapea pihta, on (pruudi) üle löönud, võta näpust, tõusev täht, (poisil oli) vesi ahjus, vorst vorsti vastu, tuli takus, ühe vitsaga löödud. ? (Leidsin Eesti Keele Instituudi kodu lehelt selle ) Fraseologismid – piltlik ümberütlus kõigis maailma keeltes nt: Kuupealt alla kukkunud, pead murdma Fraseologism - ehk fraseoloogiline üksus, s.o keeles laialt käibiv püsiv tavapärane sõnade ühend, millele on omane osade tähenduslik kokkukuulumine ning hrl ka metafoorsus. Fraseologismidena esinevad idioomid, võrdlused, kõnekäänud jm. Nt lendas orki, kits kahe heinakuhja vahel, kuidas käbarad käivad? (Leidsin Eesti Keele Instituudi kodu lehelt selle ) 9. Võõrnimede ortograafia
Aga need ei ole iial eriti pikad - ikka jääb kusagilt miskit jälle silma ja niske isu tuleb peale, et et... Lõng ja vardad on alati mu sõbrad olnud. Koolis mulle tööõpetuse tunnis kududa ei meeldinud - õpetaja pidi ikka piirama mu tegevust ja see pärssis.Tihtilugu sa koolis tööõpetuse tunni jaoks kiusatud vanaema. Tema oli kohe nõus kui tegin kurva näo pähe. Aga ega õpetjadki kuupealt polnud. Said ikka aru 27 28 mis minu kootud ja mis vanaema. Kord juhtus nii et vanaema sai soki eest“5“ ja mina teise soki keerdsilmuste eest ka“5“.Mõnus on ise teha. Mõnus on näha, kuis kudum varrastel kasvab. Mõnus on kudumit türele-mehele-pojale selga tõmmata ja siis muheleda. On ikka hea tunne, kui saad teistele sõna otseses mõtte sooja anda.
annaabi.ee 
