rahas, lõige 7 aga sätestab, et ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5- kordset töötasu. Oma praktikas olen kokkupuutunud olukorraga, kus töötajad ja tööandja on kokkuleppinud summeeritud tööajaarvestuse kasutamisese, kus arvestusperioodiks on kvartal (töötatakse vahetustega, graafiku alusel) ja selles, et tekkinud ületunnid hüvitatakse rahas. Tegemist oli kuupalgaliste töötajatega, kelle töötasu oli seadusega määratu miinimum töötasu ehk 4350 krooni kuus. Tööandja arvutas ületunni tasu järgmiselt: tekkinud ületunnid maksti välja kvartali lõpus koos kvartali viimase kuu töötasuga, seega leiti kuupalgast arvestuse kuu tunnitasu, korrutati see 1,5 ja siis tekkinud ületundidega. Paraku ei olnud kõik töötajad sellise arvestusega päri. Asja täpsemalt uurides selgus, et seaduses on kirjas ainult ülaltoodu ja
olevatele ehitusplatsi tunni- ja käsitöö palgalistele töölistele. Materjalikuludeks loetakse ehitajate poolt hangitud mitu detailidele tehtud kulutused, milles ei sisaldu tarnijale tööplatsil tehtav tööpanust. Alltöövõtukulud võõrad teenused välistele ettevõtetele ehitusplatsil tehtud tööde eest makstavad kompensatsiooni. Omad teenused ettevõtte sisesed arveldused, mida nim. sisemiseks rendiks. Muud kulud kõik kulud, mis eelnevate alla ei kuulu nt. üürid, kuupalgaliste töötajate kulud. TALO-90 vt. edasi Lk 11 teine pool ELJ ehituskulude liigitamise juhend toodud 10.09.98 Sisaldab 1) ehitusekulude liigitus (tabel 1); 2) töövaldkondade liigitus (tabel 2); 3) jaotus kuluartikliteks (punktis 5) Ei kehti ehituse kohta, vaid üldehituse kohta näiteks teed. Kulud jaotatakse töötasu; def. materjali ja konstruktsiooni maksumus ning transpordi kulud; kulud eh. masinatele. Ehituse kogu kulud koosnevad kõigi huvirühmade kulude summast